Karel Rüütli: Pooldame rahvusriikide Euroopat

 

Pärnus 1. novembril toimunud Eestimaa Rahvaliidu kongressil valiti erakonna uueks esimeheks Karel Rüütli.

Pärnus toimunud kongressil rõhutasite oma kõnes, et Rahvaliit on ainus erakond, kellele lähevad korda Eesti inimesed, eriti maainimesed, nende saatus ja vajadused. Millele see veendumus tugineb, sõnades hoolivad meil ju kõik kõigist?

Eestimaa Rahvaliit on tugev üle-eestiline erakond, kes tahab, oskab ja suudab seista Eesti inimeste eest nii, nagu me oleme seda väljendanud Hooliva Eesti visioonis, mille leiate ka meie erakonna uuendatud koduleheküljelt. Seal on meie nägemus sellest, milline peaks Eesti poliitika olema aastal 2030.

Oleme ainus erakond, kes suudab näha Eestit tervikliku, regionaalselt ja sotsiaalselt tasakaalustatud riigina, kus elu on võimalik kõikjal, nii linnas kui ka maal.

Olete rääkinud, et Rahvaliit on muutunud, et ta pole enam ainult pensionäride ja endiste kolhoosnike erakond. Kas teil on tõesti 10 000 liiget? Kas kõik need liikmed teavad seda ise ka?

Jah, meie liikmeskond ulatub 10 000 ligi ja on üks Eesti suuremaid erakondi. Kohalike omavalitsuste volikogudes on Rahvaliidul sama palju kohti kui tänastel koalitsioonierakondadel kokku. Eestimaa inimesed on kodu ja kodukohaga seotud asjades usaldanud Rahvaliitu rohkem kui kedagi teist.

Kõige tugevamad oleme Jõgeva- ja Tartumaal, aga me oleme ka maalt linna kasvanud erakond ja meie esindajad on täna tegevad ka mitmes linnavolikogus. Meil on väga tugev noorteorganisatsioon, oleme tulevikku vaatav erakond.

Ütlesite, et Rahvaliit on rahvaerakond ja seisab valiku ees, kas lasta käed jõuetult rippu ja asjadel kulgeda omasoodu või raskusi trotsides taas otsustajate sekka tulla.  Kellega koos tahaksite luua oma lubatud sotsiaalse õigusriigi? Millise erakonnaga teeksite koostööd, millisega välistaksite selle?

Eesti poliitikas on täna liiga palju vaenu, isiklikke solvumisi ja korporatiivsust. Rahvaliit on suutnud rääkida kõigi erakondadega. Ka mina olen valmis rääkima kõigi Eestist hoolivate inimestega, nii poliitikute, ettevõtjatega kui ka kodanikeühendustega. See tähendab kõigi eestimaalastega. Ma ei välista koostööd ühegi Eesti erakonnaga.

Kas meil pole üldse liiga palju erakondi? Oskar Luts on omal ajal sellest hea följetoni kirjutanud, et igale eestlasele oma erakond.

Võimalik, et neid võiks olla vähem, kuid erakondade liitumine peaks toimuma loomulikul teel.

Teie erakonnal on suurepärane nimi! Tulemas on Europarlamendi valimised, kindlasti planeerite seal saada vähemalt ühe koha, millisesse fraktsiooni teie esindaja läheks ja kes on teie esinumber?

Jah, me usume, et esindame eesti rahvast. Kindlasti osaleme neil valimistel ja meil on piisavalt häid ja võimekaid poliitikuid, kes saaksid Euroopa Parlamendis hästi hakkama ja esindaksid Eestit. Neid on ka noorpoliitikute hulgas, kuid selle üle, kes on nimekirja esinumber, arutelu alles käib. Pole ju otsustatud veel seegi, kas need valimised tulevad avatud või suletud nimekirjadega.   

Loodame saada oma esindaja Europarlamenti, teeme juba aastaid koostööd UEN fraktsiooniga, kes seisab rahvusriikide Euroopa eest.

See on nii väike fraktsioon, et teie hääl ei kosta kusagile. Olete Rahvaliit ega kuulu Rahvaparteisse – Eesti poliitikast on Euroopast vaadates vist väga raske aru saada.

Me pooldame rahvusriikide Euroopat, tahame, et Eesti oleks iseseisev. Parem on olla väikeses fraktsioonis tugev kui suures nõrk. Mida need liberid või teised siis seni Eesti heaks ära on teinud, kuidas nende hääl on välja kostnud?

Teie troonikõne algas paljulubavalt. Rääkisite Papa Jannsenist, kes tuli Pärnusse, vireledes ainelises kitsikuses, kuid suutis teadupärast ometi vaadata üles, kõrgema päikese poole.  Teie kõnest ma välja ei loe, kas me elame selleks, et süüa või sööme selleks, et elada?

Kui Papa Jannsen oma naise Emilie ja nelja lapsega siia Pärnusse jõudis, kirjutas ta: “Arved teevad mu pea halliks ja elu kibedaks.” Trotsides kõiki raskusi, sai temast ometi mees, kes muutis oluliselt eestlaste eneseteadvust ja seeläbi kogu Eesti ühiskonda.

Ka praegu on rahva jaoks raske aeg ja esmalt peab riik pakkuma inimestele kindlusetunnet, toetama inimesi, et nad rasketel aegadel ei murduks. Alles seejärel on mõtet hakata rääkima ideaalidest.

Tööjõuturu paindlikkus ei tohi tähendada vaid kerget vabanemist töötajast. Sotsiaalsete garantiide lahjenemise tasakaalustamiseks peab pakkuma tõhusaid täiend- ja ümberõppevõimalusi. Perele, kus ema või isa on jäänud tööta ja kes ajutiste rahaliste probleemide tõttu ei suuda oma laene maksta, peab looma intressipuhkuse saamise võimaluse. Minu kindel veendumus on, et meie kohus on neid peresid aidata niikaua, kuni nad leiavad uue töö, väljapääsu raskest olukorrast!

Rahvaliit seisab selle eest, et me teeksime riigina valikuid, mis rahvast pikemas perspektiivis aitavad. Tuleb mõtelda sellele, mis saab Eesti majandusest ja kodumaisel kapitalil põhinevast ettevõtlusest. Me peame seisma selle eest, et välisinvestorid ei ostaks üles kodumaist kapitali, kuid selleks on tarvis kasvõi pisutki kodumaiseid ettevõtteid toetada — nii, nagu edasijõudnud riigid oma ettevõtete eest seisavad. Eesti riik peab looma tingimused täiendavate rahakraanide avanemiseks või pakkuma ise laene. Me ei saa lubada, et Eesti vähesed alles olevad ettevõtjad oleksid sunnitud viimases hädas odavalt ära andma ka selle killukese Eestimaast, mis meil veel on!

Kelle jaoks me siis oma riiki üleval peame, kui mitte meie oma inimeste jaoks?
 
Teie kõnes oli üks nõrk koht, mis ei tekita kindlusetunnet. Kas te üldse ei taju Vene-ohtu?

Eesti ei vaja suhete parandamiseks Venemaaga eraldi erakonda, heanaaberlikud suhted peavad olema kõigi erakondade prioriteet.

Eestile on aastasadade vältel edu toonud kauba vahendamine ja meil ei ole mõtet teha nägu, et edaspidi saame ilma hakkama. Vajame rohkem pragmaatilisust ja vähem emotsioone, et olla valmis ühistel huvidel põhinevaks koostööks naabritega.
 
Te räägite vaid majandusest? Aga võimalust, et nad tulevad, nagu Gruusiasse, te ei näe?  Siis poleks enam kasu mingist viisakusest, Riigikogu liikmeid ei säästaks ka keegi. Ajalugu võib korduda, kas loodate siis mõnele lennukile jõuda?

Mina ei põgeneks kindlasti, ma jääksin oma rahvaga. Kuid Gruusia sündmused ei saa siin korduda, Eesti on NATO liige.

Tulite aasta algul julgeolekuasutuste järelevalve komisjoni liikmena välja kahtlusega,  justkui toimuks meie riigis mingi salapärane ja ebaseaduslik jälitustegevus. Kui palju võiks neid inimesi olla, keda pealt kuulatakse, ja kui palju selle peale raha raisatakse? Kas see kõik on üldse põhjendatud?

Mina selle komisjoni liikmena pole kindlasti pädev otsustama, kas kuulatakse vähe või palju, kuid see peaks olema kontrollitav. Kindlasti on vaja teatud kõnesid pealt kuulata, kuid jälitustoimingud peavad olema seaduslikud.

Kui ikkagi ruttaks ajas ette ja räägiks ideaalidest?

Eestluse elujõud rajaneb eesti keele, kultuuri, hariduse, perekonna ja rahvusliku kapitali toetamisel. Me ei vajame Põhjamaadega sarnast väärtuste kasvu strateegia, kus kitsalt rahandusliku jõudluse asemel nähakse enam inimest oma vajadustega. Majandusareng on suunatud inimarengu teenistusse.

Me ei vaja hulgaliselt võõrtööjõudu. Eesti on maa, kus eestlastel peab olema hea elada.

JAANIKA KRESSA

blog comments powered by Disqus