|
|
Kärde küla elanik Aksel Salu leidis eelmisel nädalal koduaias keldri katust maha võttes mõisapreili Rita Stackelbergi hauaplaadi, mis oli üle kuuekümne aasta kadunud. Paar päeva pärast plaadi leidmist täitus mõisapreili surmapäevast sada kümme aastat. |
Kärde viimase mõisniku Victor von Stackelbergi tütre Rita (Margarethe Victoria Wilhelmine) surma kohta liigub mitmeid legende. Teada on, et neiu uppus Kuremaa järve. Legend räägib aga, et 21-aastane mõisapreili uputas end õnnetu armastuse pärast talupoja vastu, mis oli temasugusele aadlikule keelatud. Preili tegelik surma põhjus on tõenäoliselt oluliselt proosalisem. Mingeid käegakatsutavaid kinnitusi sellele, miks preili suri, ei ole, kuid Kärde külaseltsi eestvedaja Marve Millend jutustas ümber oma vanatädi lugusid, kes töötas omal ajal Stackelbergide mõisas teenijatüdrukuna. Nimelt oli preili pärast tõhusat söömaaega järve ujuma läinud ja uppus seetõttu. Plaadi võis päästa kohalik metsavaht Preili maeti Kärde mäele, kuhu oli planeeritud mõisapere rahula. Rita oligi esimene, aga paraku ka viimane, kes Stackelbergidest Kärde mäel oma viimse puhkepaiga leidis. Mõisapreili haua asukoht Kärde mäel pole täpselt teada. Praegu preilikivi nime all tuntud suur maakivi, kus on mõisapere vapp, oligi algul planeeritud rahula tähiseks. Sellel asetses suur must kivist rist ning selle juures oli ka Rita Stackelbergile mõeldud hauaplaat. Marve vanatädid teadsid rääkida, et möödunud sajandi neljakümnendatel olid nii rist kui plaat veel alles, kuid punaarmee tulles need hävitati. Plaat arvati olevat igaveseks kadunud, kuni Aksel Salu selle eelmisel neljapäeval oma õuest keldripealselt heinte seest tükkidena leidis. Plaadi tükid on hästi säilinud, puudu on vaid alumine serv. Kes võis plaadi sinna peita, on teadmata. “Plaat leiti Pihlaka talust, kus 20. sajandi alguses elas metsavaht Eduard Pulss. Hiljem majutati tallu Tooma katsejaama töölisi,” luges Marve Millend oma ema Miili Millendi mälestustest kokku pandud raamatust “Kärde küla talud”. Ta oletas, et just metsavaht võiski olla see, kes kohusetundest mõisapere vastu punaarmeelaste poolt puruks pekstud hauaplaadi koju vedas ja ära peitis. “Metsavaht hoolitses mõisapere kalmistu eest. 1921. aastast on arhiivis säilinud metsavahi kiri mõisnik Stackelbergile, kus metsavaht teatab kalmistul lõhutud puudest. Sellest võib järeldada, et metsavaht oli tõesti kunagisele mõisnikule ustav ning püüdis ka mälestust mõisapreili hauast päästa,” oletas Marve. Plaadi leidja kahtleb siiski, kas hauaplaat on üle kuuekümne aasta keldripealsel peidus olnud. “Keldripealne oli valatud betoonist ja selle peal olid põhud. Arvan, et tollel ajal niimoodi ei ehitatud,” arutles Aksel, kuid ei hakanud sel teemal ka liialt spekuleerima, sest kindlad tõendid plaadi peitja kohta ju puuduvad. Aksel ei osanudki pärast plaadi leidmist sellega midagi peale hakata ning võttis igaks juhuks ühendust Marve Millendiga. Üheskoos pandi üles vastav teade sotsiaalvõrgustikku Facebook ning saadeti välja ka pressiteade. Muinsuskaitseamet soovitab plaadi algsesse kohta panna Edasisi plaane Akslil plaadiga seoses ei ole. Endale ei soovi ta leidu jätta ja annaks selle meeleldi vastavatele instantsidele, kes selle ehk taastaksid ja väärilisele kohale paigaldaksid. Marve Millend sõnas, et ehk oleks õigem nõu pidada muinsuskaitseametnikega. “Tegemist on hauaplaadiga, mis pole otseselt kultuuriväärtuslik leid. Samas on teada, kust see pärit on, seega võiks taastada endise olukorra. Kui õnnestub, võiks selleks üles otsida mõne vana foto ning sellelt vaadata, kuhu ja kuidas plaat kinnitatud või asetatud oli, ning seejärel selle oma õigele kohale tagasi panna. Kindlasti annaks see palju juurde Kärde kandi ajaloo- ning kultuuripärandile,” kommenteeris muinsuskaitseameti Tartumaa vaneminspektor Karin Vimberg. Ta lisas, et sellistest leidudest tuleks ikkagi alati muinsuskaitseametit teavitada, et neile ühiselt kõige sobivam koht leida.
i EILI ARULA
