Tõenäoliselt kirjutasid Venemaa ja Rootsi just selles väikeses majakeses aastal 1661 alla igavese rahu lepingu.
On neidki, kes selles sügavalt kahelda julgevad, sest majake on ju nii imetilluke, et vaevalt sinna delegatsioonid ära mahtusid. Pole välistatud, et kohalik mõisnik lasi selle majakese püstitada hoopis hiljem suure sündmuse mälestuseks.
Kärde valiti aga rahuläbirääkimisteks asukoha tõttu kitsal maaribal suurte soode vahel. Põhjapoole jäävad maad kuulusid Rootsile, lõuna poole jäid Venemaa okupeeritud alad.
Rahuläbirääkimised algasid juba 1660. aasta märtsis, kuid katkesid paari nädala pärast suurte eriarvamuste tõttu. Uuesti istuti laua taha alles 1661. aasta kevadel. Kummalgi poolel kuulus kaitsemeeskonda 100 ratsa- ja sada jalameest. 23. märtsist kuni 21. juunini peeti kokku 25 istungit, mille käigus valmis 30 artiklist koosnev rahuleping.
Kärde rahu lõpetas 1656. – 1658. aasta sõja ning andis Eesti- ja Liivimaa rahvale 40 rahuaastat.
i
HELVE LAASIK
