Kui praegusel ajal kipuvad Eestimaa väikesed külad rahvast tühjaks valguma, siis on hea meel tõdeda, et Kärde küla on müüdimurdjaks ja eeskujuks teistele, näidates, et maal on võimalik elada täisväärtuslikku elu. Selleks, et küla ka jätkusuutlikult edeneks, lõid aktiivsed kärdelased möödunud aastal külaseltsi.
“Selleks, et külaselts toimida saaks, peab seal eesotsas olema vähemalt kolm hullu,” sõnas Kärde külaseltsi üks asutajatest ja eestvedaja Marve Millend, pidades silmas aktiivseid inimesi, kellel on häid mõtteid, jõudu ja viitsimist ettevõtmisi alustada ja neid ka lõpuni viia. Samas on siililegi selge, et vaid headest ideedest ei piisa ja tarvis on neid, kes kaasa mõtlevad ja on valmis käed külge lööma. Kärdes aktiivseid tegijaid leidub ning külaseltsis koheldakse üksteist võrdselt. Igaühel on omad ülesanded, enamasti ei ole tarvis kedagi sundida ja kellelegi ülesandeid kaela määrida.
Esimesel koosviibimisel valiti ka külavanem, kelleks sai Taavi Tõnts, kuid tema nimetab end mitteametlikuks külavanemaks, sest ei soovi mingit tiitlit kanda. Ametlikult kuulub juhatusse kolm liiget: Taavi Tõnts, Marve Millend ja Pille Härma. See on vajalik MTÜ toimimiseks.
Esimeseks suureks ettevõtmiseks oli külaseltsil Kärde küla juubeli tähistamine möödunud suvel, mil täitus küla esmamainimisest 600 aastat, Kärde rahust 350 aastat ja 90 aastat praeguse Kärde küla tekkimisest. Kolmikjuubel oli tõsiselt menukas, kohal olid pea kõik külaelanikud ja ümberkaudsed ning korraldajate üllatuseks ka paljud need, kes ise või kelle vanemad olid kunagi Kärdes elanud.
“Ma võin küll käsi südamel öelda, et mina algatasin küla kokkutuleku idee, kuid selle viisid täiesti perfektselt läbi külaelanikud. See ongi asja juures kõige kihvtim. Mitte ei ole nii, et üks hull mõtleb midagi välja ja peab sellega ka üksinda lõpuni minema,” lisas Marve Millend.
Kuigi seltsingu nime all on tegutsetud tõesti vaid napilt kaks aastat, saab nende tegemisi üles lugeda juba kahe käe sõrmedel. Eelmisel aastal anti välja raamat Kärde küla talude kohta, mille Marve ja tema tütar Marelli panid kokku Marve ema Miili Millendi mälestuste põhjal ning mille tarvis otsiti materjali Tartust ja isegi Rootsi arhiividest.
Edukalt on korda tehtud külaplats, mida pidevalt täiendatakse. Küla muutub tasahilju järjest kaunimaks, sest tihti viiakse läbi koristustalguid ning ühise korrastamise tulemusena osatakse ümbrust ka paremini hoida.
Marve Millend meenutas ka skeptikute väljaütlemisi: “Noh, teete selle küla kokkutuleku ära ja siis surete välja.” Seni on siiski läinud hoopis vastupidi. “Mõelda ja unistada tuleb suurelt,” kõlab Marve elumoto ning selles vaimus töötab ka terve Kärde küla kogukond.
Juba järgmisel aastal on plaanis Kärde kruusakarjääris läbi viia killamängud, mis on oma olemuselt muistsed spordivõistlused. Veel ei ole paika pandud, mis aladel seal võistlema hakatakse, kuid mõned mõtted juba on. Rahastuse ootel on ka Tooma järve äärse ujumiskoha kordategemine. Praegu on sealne ujumissild lagunenud ning väikelastel pole seal võimalik ohutult supelda.
Peetri kivi ja rahukraav
1661. aasta 1. juulil sõlmiti Kärdes rahuleping, mis lõpetas Vene-Rootsi sõja. Samas teavad vähesed, et Kärde mäenõlval, Piibe maantee vahetus läheduses asub Peetri kivi, kus Peeter I legendi järgi istunud ja einet võtnud on.
“Selle kivi ümbruse võiks puhtaks teha ja ka vastavad viidad üles panna,” märkis Marve. Veel rääkis ta seal samas lähedal metsa sees asuvast kraavist, mida kutsutakse rahukraaviks: “Räägitakse, et selle kraavi kaevasid Rootsi ja Vene armee sõdurid käsukorras, et nad vahepeal, mil rahulepingut sõlmiti, omavahel riidu ei läheks. Teine legend räägib aga, et kraav tähistab ka Liivimaa piiri. Kuigi see kaevati üle kolmesaja aasta tagasi, on see tänaseni hästi säilinud. Ligipääs sinna on aga raskendatud, sest ümberringi laiub võsa. Hea oleks, kui selle kraavi saaks võsast puhastada ja samuti viidad juurde panna.”
Külaseltsile on teada, et valla arengukavva on arvatud Kärde mäele vaatetorni rajamine. Sellest tulenevalt tekkis külaseltsil idee teha matkarada, mis ühendaks Kärde mäel asuvat Preilikivi ja Ripuka linnamäge. Ideest ja heast pealehakkamisest siiski alati ei piisa, sest kokkuleppele tuleb saada ka teiste instantsidega, kellele vastavad maatükid kuuluvad. Mõnikord on aga bürokraatlik komistuskivi sedavõrd suur, et head ideed just selle taha takerduvadki. Samas tundub, et aktiivsed kärdelased lähtuvad põhimõttest: “Kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab”. Eestlaslik jonn ja järjepidevus on neid seni edukalt eesmärkideni viinud.
Külaseltsi abiga hambad korda
Ideede puudust külaseltsi eestvedajatel küll pole. Vastupidi, neid tuleb kui Vändrast saelaudu. Muuseas mõeldakse ka oma küla piiridest kaugemale. Suvisel ajal läbivad küla turistidehordid, kes külastavad sealtkaudu Endla raba.
Marve Millend luges ühel suvepäeval kokku sada sõiduautot, kes just Endla raba suunas sõitsid. Selle põhjal arvas ta, et külas võiks vähemasti lõiguti olla tolmuvaba teekate. Samas võiks Marve hinnangul suviti Kärdes töötada väike kiosk, kust möödakäijad süüa-juua hankida saaksid.
“Inimesed tulid palaval suvepäeval väravasse küsima, et kus siin pood on, juua tahaks,” tõdes ta. Kärdes paraku poodi ei ole ja janused teekäijad pidid leppima Marve pakutud külma kaevuveega.
Marve on mures ka maal elavate inimeste hammaste seisukorra pärast. “Palju on selliseid noori ja ilusaid inimesi, kes ei julge naeratada, sest “sahtel” on tühi. Hambaarstil käimine on paljudel raskendatud ning ka kallis ettevõtmine. Sinna minnakse vaid juhul, kui hambavalu on nii hull, et tuleb hammas välja tõmmata.
Arvan, et maarahva hammaste tervise korras hoidmiseks võiks kasutada näiteks Euroopa Liidu sotsiaalfondi rahasid, mille abil korraldatakse praegu igal pool terviseedendus- ja spordisündmusi. Miks mitte lasta näiteks külaelanike hambad külaseltsi abiga korda teha,” tuli Marve Millend välja julge ideega. Selge on see, et taolised plaanid on esialgu ainult idee tasandil, kuid Marve toonitas, et mõelda ja unistada tuleb alati suurelt.
Mida Kärde külaselts on ära teinud
*1. mai koristustalgute käigus korrastati mõisa park, teede ääred, bussipeatuse ümbrus, parkimisplats.
*Rajati külaplats ja grilliplats
*Korraldati Kärde külapäev ja kokkutulek
*Organiseeriti matk Endla rappa
*Koostati ja anti välja raamat “Kärde küla talud 1921-
Mida on plaanis teha
*Killamängud Kärde mäel
*Külaseltsi hoone rajamine
*Ümberkaudsete tondilosside likvideerimine ja/või korrastamine
*Tooma järve äärse ujumiskoha korrastamine, ujumissilla ja väikelaste basseini rajamine
*Kärde pargi korrastamine
*Külaplatsi täiendamine, mänguväljaku rajamine
*Võrkpalliplatsi rajamine
*Raamatu väljaandmine Tooma katsebaasist
*Matkarajad Kärde mäelt Preilikivi juurest Ripuka linnamäeni
*Peetri kivi ja rahu kraavi korrastamine ning tähistamine
*Suviti töötava kioski avamine
*Külakokkade võistluse korraldamine
*Tolmuvabade teede rajamine
Plaanivõetu on lõpuni viidud
Kärde külaseltsi liige, sporditegevuste organisaator Lembit Aare
Külaselts on hästi arenenud, kahe aastaga on palju ära tehtud. Kõik, mis plaani on võetud, on ka lõpuni viidud. Eks neid ideid on palju ja kõiki kindlasti ellu viia ei suuda, kuid senimaani on kõik sujunud plaanipäraselt.
Hea on tõdeda, et inimesed on sedavõrd aktiivsed. Tänavu läbi viidud jalgsimatk Endla rappa oli väga osalejate rohke. Kahju, et sel aastal külaplatsil võrkpalliväljakut valmis ei jõudnud. Ilm ei soosinud kaevetöid, kuid selle loodame kindlasti uue aasta suveks valmis saada. Selle aasta üheks suursündmuseks minu silmis on kindlasti Kärde küla võistkonna teine koht Jõgeva valla mängudel. Nii väikese küla kohta on see ikka suur saavutus.
Uuel aastal on plaanis läbi viia küladevahelised võrkpallivõistlused ja korraldada ka jalgrattamatk.
Vaiksest hääbuvast külast on saanud aktiivne ja häälekas tegutseja
Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuse kodanikeühenduste konsultant Kersti Kurvits
2011. aasta suve küla kokkutulekust võis lugeda ja kuulda mitmetest allikatest. Isegi vallavanem Enn Kurg kiitis peo korraldust ja tunnustas korraldajaid. Kärde mõisa parki on mitmel korral võsast puhastatud, teeääri koristatud. Mõne kuuga rajati külaplats. Käidi valla sünnipäevapeol ja võideti spordivõistlustel teine koht.
Kahel kevadel on osaletud Teeme ära talgutel, nii saadi puhtaks külatänavad, teeääred Kärdest Toomale, koristati järvekaldaid, bussipeatust ja parklat Kärde mäel.
Koos matkatakse ja korraldatakse spordivõistlusi. Valmimas on võrkpalliplats. Plaan on ehitada koos Tooma külaga Prilljärve äärde uus ujumissild.
Sellise kiirelt ja pidevalt toimetava külaseltsi tegemisi tuleks tunnustada. Võib kinnitada, et külaelu on muutunud tänu seltsielu elavnemisele. Tihedamini saadakse kokku, korraldatakse ühiseid üritusi, aidatakse hädasolijaid, ollakse sõbralikumad ja avatumad.
Kõige paremini tunneb ära õnneliku külaelu, kui lapsed, kes sulle vastu tulevad, kõlava häälega tervitavad. Rohkem on põhjust peatuda naabri väravas ja juttu puhuda. Kodude ümbrused muutuvad aina kaunimaks. Külaselts tunneb endal kohustust hoida külaelu erksana ja pakkuda inimestele põhjust olla õnnelikumad, sest hoitakse kokku.
i
EILI ARULA
