Esmaspäeval said Jõgeva valla noortevolikogu liikmed, eakad ja erivajadustega inimeste organisatsioonide ning Jõgeva vallavalitsuse esindajad kokku, et arutada, milline võiks olla Jõgeva vald aastal 2035. Ühtlasi anti lühike ülevaade sellest, mis plaanid on riigil aastaks 2035 ning kuidas soovitud eesmärkideni jõuda soovitakse.
Ürituse idee tuli Mai Treialilt, Kersti Kurvitsalt ja Kaire Sakjaselt, kes mõtlesid, et kokku võiksid saada valla noored, seeniorid ja erivajadustega inimeste esindajad, et mõtiskleda, mida saaks Jõgeva vald teha nii, et kõik tunneksid, et koduvallas on hea elada.
Töötukassa Jõgevamaa osakonna karjäärinõustaja Hele Kull nentis, et lugude ja kogemuste vahetamine ja vestmine aitavad luua väärtust.
„Kui me kunagi omavahel kokku ei saa ja ei räägi sellest, mida eakamatel on öelda ajast, kuidas nemad kasvasid ja õppisid, ei saa noored teada, kuidas oli see lugu siin, meie vallas pikemat aega tagasi. Ja kui meie ei kuula tänaseid noori, kellel on uued plaanid ja kindlad mõtted, siis ei tea me, kuhu suunas liigume. Koos oleme jõud, kes saab vaadata, milline on elu Jõgeva vallas aastal 2035.“
Seega oli paslik, et veidi meenutasid elu Jõgeval 1938. aasta liikmed Vaike Pärn ja Arnold Jakobi. Nii vesteldi kitsast kiviteest, sõjaajast, aga ka sellest, kuidas on linnast kasvanud just see Jõgeva, mida me igapäevaselt enda ümber näeme.
Arnold Jakobi meenutas hetke, mil ta koolipoisina enda jaoks spordi, täpsemalt jäähoki leidis. „Jäähoki muutus populaarseks tänu Valdur Rajalole. Alguses mängisime hokit jõe peal, aga see jäi kitsaks. Siis tuli idee ehitada väljak koolimaja juurde. Seda ehitas terve koolipere. Öösiti valasime kordamööda vett. Aga töö, mida seal tegime aitas ka minul enda lapsi kasvatada ja neile tööarmastust õpetada,“ meenutas Jakobi.
Üheskoos mõlgutasid 34 kohale tulnud inimest mõtteid erinevatel teemadel. Nii töö, vaba aja, aga ka elukeskkonna üle. Ja teatavasti on unistamine tasuta, seega võis mõtted kas rohkem või vähem lendu lasta.
Töörühmad arvasid, et aastaks 2035 tuleks Jõgeval püüelda just nende eesmärkide poole:
ELUKESKKOND
- korterkodu eakatele;
- sotsiaalteenused;
- kaasaegne elamuarendus (väiksemad kortermajad, indidivuaalne arendus)
- turvalisus (naabrivalve, abipolitseinikud, kaamerad)
- korras teed ja tänavad
TÖÖ
- kodulähedane töökoht;
- noorte töökasvatus
- rakendada erivajadustega inimesed tööle
- osalise tööajaga töötamine
- aiasaaduste kasvatamine/turustamine
VABA AEG
- invapark
- parem transport, mis oleks kiire, pidev ja vajadustega arvestav
- mõtestatud avalik ruum
- linnas spaa, ujula, saun
- lastele mänguväljakud, eakatele õueala
KERTTU-KADI VANAMB
