Põltsamaa linnaaedniku Inge Angerja sõnul on huvi täiesti olemas, aastas on algkoolitust saanud keskmiselt 60 inimest. Eelkõige on mõeldud just noortele, kes tahavad esimest korda kanuumatakale minna ja enne natuke teadmisi hankida. Tegemist on keskkonnateadlikkuse projektiga, ettevõtmist toetas Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Tänavu olid mõned huvilised alles päris väikesed, õpetust said teiste hulgas Kamari noorkotkad ja kodutütred.
Teises rühmas omandasid aga teadmisi Adavere ja Lustivere põhikooli vanemate klasside õpilased. Lisaks loengu kuulamisele vaadati ka õppefilme, kus oli näha, millised ohud võivad kanuumatkal ette tulla. Filmid on tehtud varem toimunud paadimatkadelt Põltsamaa jõel.
Põltsamaa jõel on kanuurajad
Räägiti, milline peab olema varustus matkale minnes, kuidas kanuud juhtida ning millised on sõidul peamised ohud.
Järgmisel päeval toimus praktiline koolitus, kus matkahuvilised said ise kanuusõitu proovida. Põltsamaa jõele on tehtud kanuurajad ja sillad, kust saab harjutada allasõitmist, kanuu juhtimist ja oskust sõiduriista mitte ümber ajada. Varasematel aastatel on sellised koolitused lõppenud ühise matkaga.
Põhiliselt korraldatakse kanuumatku jõgedel, aga mõnikord ka järvel ja merel. Algajal on tähtis meeles pidada, et mida kiirem on jões vool, seda raskem on kanuuga sõita ja seda rohkem peab olema sõitjatel kogemusi. Seepärast soovitavad asjatundjad teha esimene matk võimalikult rahulikus vees.
Ilma jalatsiteta matkale minna ei tasu
Kui kanuu jääb madalikule kinni, tuleb sõitjal otsustada, kas üritada jätkata samas suunas või tõugata sõiduk põhjast lahti ja üritada leida sügavam koht. Kui vesi on liiga madal ja ei ole võimalik edasi sõita, tuleb kanuust välja tulla ja see üle madaliku tassida.
Kanuu ümbermineku puhul on tähtis kõigepealt veenduda, et kaaslased on vee peal ja terved, alles seejärel tuleb vaadata, kus on mõla ja isiklikud asjad, ning otsustada, kummale kaldale on parem välja ronida. Seejärel tuleb vahetada riided ja kallata kanuu veest tühjaks.
Riietuse osas ei ole muu matkamisega võrreldes olulisi erinevusi. Soojema ilma puhul on kõige mõnusam kanda lühikesi pükse, soovitavalt puuvillasest kangast. Pikkadel pükstel peaks olema võimalik sääri üles keerata.
Kõige olulisem osa on jalatsitel. Parimad on märjakssaamist kannatavad sandaalid. Ilma jalatsiteta vees käimine on ohtlik, sest oht jalataldu orkide või teravate kivide otsas vigastada on suur.
Sandaalid on head ka selle poolest, et neist valgub vesi välja ning jalad ei lähe hauduma. Kummikuid on mõistlik kanda väga külma ilmaga, ka tavalised vettpidavad saapad sobivad kanuumatkale.
Külmemate ilmade puhul on soovitav riietuda võimalikult mitmekihiliselt, kusjuures pealmised riided peaksid vett pidama. Külmade ilmade puhul on hea kanda sõrmkindaid. Väga tähtis on kasutada matkakorraldajate poolt jagatavaid päästeveste, sest need hoiavad matkaja vee peal ka siis, kui ta hästi ujuda ei oska.
VÄLJATÕSTE
Pealmised riided peaksid vett pidama. Külmade ilmade puhul on hea kanda sõrmkindaid. Väga tähtis on kasutada matkakorraldajate poolt jagatavaid päästeveste, sest need hoiavad matkaja vee peal ka siis, kui ta hästi ujuda ei oska.
EVA KLAAS
