Kolmapäeval ja neljapäeval oli Põltsamaa valla Kamari seltsimaja juures kuulda saagide undamist ja näha toimekate meeste askeldamist. Peeti puuskulptuuride valmistamise õpipäeva, mille eestvedajaks oli Kamari Haridusselts ja kus huvilisi juhendas Martti Kalamees.
Kamari õpitubade projekti vedanud Kamari Haridusseltsi liige Liia Lust lausus, et varem on nad korraldanud õpitubasid, kus on õpetatud peamiselt naistele sobivat näputööd. Seetõttu otsustasid Kamari üksmeelsed inimesed, et seekord pakuvad nad ka meestele võimalust midagi oma kätega valmis meisterdada. Nii arvatigi, et puuskulptuuride valmistamine peaks igati sobima.
„Tegelikult on Kamaris puuskulptuure valmistanud ka Maire Põldma ja tema abikaasa. Just Põldma vahendusel tekkisidki Kamari külaelu eestvedajatel sidemed Martti Kalamehega. Tänu tuntud meistrile seekordne projekt teoks saigi,” rääkis Liia Lust.
Vaja ilumeelt ja kunstniku kätt
Martti Kalamehe sõnul alustas tema puuskulptuuride valmistamisega üle kümne aasta tagasi. Mehe enda sõnul sai ta huvi puutöö vastu kaasa lapsepõlvest, mil ta sageli noaga puust kujukesi voolis. Lisaks puutööhuvile on tarvis ka ilumeelt ja kunstnikukätt. Nii alustas Martti Kalamees kunstiõpinguid laste kunstikoolis, millele järgnesid õpingud Tartus.
“1998. aastal sai mul esimene puuskulptuur valmis,” rääkis Kalamees. Esimesele katsetusele järgnes viie aasta pikkune vaheaeg, enne kui mees uuesti sae kätte võttis.
Nüüd on Martti Kalamehest saanud juba teiste õpetaja. “Mu käsi ei võimalda pikka aega saega töötada ja nii hakkasin olude sunnil koolitajaks,” jutustas meister.
Õnnestumine innustab
Puust öökulli meisterdamisega ametis olnud Tiit Käige lausus, et tema sattus puuskulptuuride valmistamise juurde juhuslikult. Täpsemini kutsuti teda kui metsatööga kokku puutunud meest Kamarisse kätt proovima. “Skulptuuri pole ma varem teha proovinud,” rääkis Käige, tunnistades, et omal käel poleks ta sellist tööd kindlasti ette võtta söandanud. Puuskulptuuride tegijat Tiidu sõnul temast küll ei saa, ent kui seekordne ettevõtmine enam-vähem õnnestub, annab see ehk edaspidi julgust veel midagi meisterdada.
Meistrile sobivad abstraktsed vormid
Kui saetöö tehtud, algab skulptuuri viimistlemine. Tegelikult on Martti Kalamehe sõnul ka saega võimalik päris head viimistlust teha. Samas võib lihvimiseks kasutada ka teraslõikureid ja lihvkettaid. Viimistletud puuskulptuur kaetakse õliga.
Martti Kalamehe sõnul sobib puuliikidest skulptuuride valmistamiseks kõige paremini vaher. “Vahtrapuitu on küll kõige raskem töödelda, kuid samas peab see ka kõige kauem vastu,” rääkis meister.
Töödelda on aga tema sõnul kõige parem selliseid puiduliike, mis kõige lühemat aega vastu peavad. Näiteks on sellisteks puudeks haab ja mänd. “Tõeliseks meistriks saamiseks kulub aastaid, kuid lihtsamate skulptuuride tegemine õpitakse selgeks küllalt kiiresti. Aga lõplikult hea vormi ja viimistlusega skulptuurid sünnivad ikka aastatepikkuse töö tulemusena,” jutustas Martti Kalamees.
Sealsamas tööplatsi kõrval laual olid vaatamiseks välja pandud Martti Kalamehe tööd. Kõigepealt selgitab puutöömeister koos kliendiga välja, kas talle sobib abstraktne või realistlik skulptuur. Skulptuuri valik sõltub sellestki, kus tellija elab. Näiteks mere ääres elavale kliendile soovitab Martti enamasti midagi mere ja veega seonduvat.
“Minule sobivad rohkem abstraktsed vormid, mille hulgas on palju valgusskulptuure. Paremad ja stiilsemasse interjööri sobivad skulptuurid olen teinud välismaisest puidust. Nii olen skulptuuride tegemiseks kasutanud ameerika pähklipuud, ameerika kirsipuud ja mahagoni jt teisi võõramaiseid puiduliike,” lausus meister.
Iga puuskulptuuri valmistaja sai oma töö koju kaasa viia ja panna selle just sellisesse paika, mida ta ise kõige sobivamaks peab. Puuskulptuuride valmistamise jäädvustas telepilti ka Rahvusringhäälingu võttegrupp. Kaamerasilma ette jäi ka Kamaris valminud tünnisaun.
i
TOOMAS REINPÕLD
