|
|
Aastaid Kamaris tühjana seisnud kunagise Sakala tõulinnukasvatussovhoosi kanalahoonetes on jälle väikelindude sädinat kuulda, sest hakkajad noored Viljandimaa ettevõtjad tõid sinna 12 000 tibu. |
</span>
Marek Tanvald ja Toomas Tarn rääkisid, et Saarepeedil asuva linnukasvanduse võimalused hakkasid ruuminappuse tõttu ammenduma ja neil on plaanis vähehaaval kogu tegevus Kamarisse üle tuua.
Alates ülemöödunud pühapäevast on ühes endises kanalahoones sees 12 000 tibu ning vidistamist ja vilgast sebimist on kogu hoone täis. 95 protsenti tibudest on kanatibud. Selles ruumis on tibud kaks kuud, siis viiakse noorlinnud järgmisse kanalasse, kus nad hakkavad munemiseks valmistuma. Tibude kasvatamiseks on plaanis veel paar kanalat ette valmistada ja juba pärast 20. aprilli peaks juurde tulema 9000 tibu.
Toomas Tarn rehkendas, et kui kõik kanalad lindudega täidetud saavad, on neil hingekirjas kokku 50 000-60 000 lindu. Sellise hulga sekka peaks jääma 10 000-15 000 munejat kana. Päevas loodetakse 15 000 linnult saada kuni 12 000 haudemuna.
Haudumiseks mittesobivad munad realiseeritakse, neid on plaanis hakata müüma üle kogu Eesti ja kindlasti saavad neid osta ka lähiümbruse elanikud.
Ka noorlinde loodetakse üsna pea müügiks pakkuda.
Haudemunadest osa viiakse üle oma haudejaama, mis peaks lähiajal voolu sisse saama. Seejärel saab paika panna haudemasinad. Toomas Tarn lausus, et praegu on küllaltki suur nõudlus haudemunade järele. Kui suur võiks olla müügiks minevate haudemunade osakaal, kui palju jääb kohapeale haudemunadeks ja kui palju haudemune ära müüa plaanitakse, seda linnukasvatuskompleksi omanikud veel ennustama ei soostunud. Marek Tanvaldi sõnul võib ette tulla selliseid kuid, kus nad ei müü ära ainsatki haudemuna, samas on võimalik,et mõnel kuul on nõudlus väga suur.
Tööd saavad linde ja loomi armastavad inimesed
Broileritibud peaksid Kamarisse jõudma juunikuu lõpus ja esimesed broilerid natuke varem. Toomas Tarni sõnul tahaksid nad jaanipäevaks juba esimesi broilereid lihakehadena müügiks pakkuda. Lindude tapamaja veel hetkel Kamaris ei ole ja seetõttu kasutatakse teiste tapamajade teenust. Ettevõtlikud mehed on täis tahtmist võimalikult kiiresti ka oma tapamaja valmis saada.
“Oleme eesmärgiks seadnud, et tapetud linnud ise ära suudaksime töödelda, ja tahame jõuda niikaugele, et kohapeal töödeldud linnuliha kohe toiduks tarvitada saaks,” rääkis Toomas Tarn. Praegu tegeleb kanalahoonete ettevalmistamisega kuus töömeest ja plaanide realiseerimisel püütakse edasi liikuda võimalikult kiiresti.
Järgmine kanala peaks olema selle kuu lõpuks valmis tibusid vastu võtma, tibude saabumise ajaks peab ruumis olema 32-33 kraadi sooja. Tarni sõnul on see kanala, kuhu esimesed tibud paigutati, üllatavalt hästi sooja pidanud, kui mõelda sellele, kui ammu see hoonetekompleks ehitatud on. Sooja saadakse puiduga köetavaist õhkküttekateldest, mida tuleb “laadida” iga paari tunni järel.
Lindudega tegelemiseks on esialgse kokkuleppe alusel tööle võetud kaks töötajat. Toomas Tarn lausus, et kõigepealt saavad inimesed proovida, kas see töö neile sobib, ja neilgi on võimalik jälgida, kuidas töölevõetud ametisse sobivad. Marek Tandvaldi sõnul peab nende firmas tööd leidvatel inimestel lindudega tegelemine sujuma ja meele järele olema. Kogu kompleksi käikuminekul peaks seal tööd leidma umbes 20 inimest. Kui jõutakse juba oma lihatööstuse käivitamiseni, siis jätkub tööd veel kümnele. Toomas Tarn loodab, et ehk leitakse tööjõudu ka läheduses paiknevast Põltsamaa ametikoolist.
Ettevõtjad kinnitasid, et on valmis palkama nii noori kui ka juba kogenud tööealisi. Eeldusteks on tõsine töötahe, oskus lindude ja loomadega tegelda, nendega hästi läbi saada. Linnukasvatuskompleksi juhid peavad väga oluliseks, et Kamaris tegutsev linnukasvandus oleks mahe ja maalähedane. Selleks loodetakse mõned alad taraga piirata, et linnud väljas saaksid käia. Kindlasti pole neil plaanis rajada Kamarisse masstootmist, kus keegi kogu kompleksi puldist juhib ega tea seejuures kuigi hästi, mis elusolenditega täpsemalt toimub.
Edasi liigutakse rahulikus tempos
Kõige lähemal ajal loodetakse elektrivool sisse saada ka haudejaama hoonesse, kus tehti põhjalik puhastustöö ära juba eelmisel aastal ning kuhu käesoleva aasta alguses uksed-aknad ette said. Marek Tanvald ja Toomas Tarn laususid kiidusõnu nii Põltsamaa valla kui Eesti Energia töötajate aadressil, kes on neid tublilt toetanud ja neile võimaluste piires vastu tulnud.
Millal Kamari haudejaamas esimesed tibud võiksid kooruda, seda praegu veel täpselt ei tea, aga lähikuudel see kindlasti juhtub. Firma omanikud kinnitasid, et aasta lõpus saab päris kindlasti kohapealt juba linnuliha ja toidumune osta, selles osas loodetakse koostööd teha ka Põltsamaa kauplustega.
Edaspidi on plaanis rajada müügikoht ka Tallinna-Tartu maantee äärde.
Marek Tanvald ja Toomas Tarn kinnitasid, et liiguvad oma plaanide realiseerimisel edasi rahulikus tempos.
TOOMAS REINPÕLD
