|
|
Laupäeval Kamaris keskpäevast hiliste õhtutundideni kestnud avatud külaväravatel lõigati lint läbi renoveeritud tenniseväljakul, käidi orienteerumismatkal, meisterdati konkursile saunavihtasid. Põltsamaa Emade klubi naised õpetasid käsitööoskusi ja lapsed said aega veeta joonistades. Päeva lõpetas karaoke ja eestimaise toiduga täidetud korvide müümine oksjonil. |
Päev algas lipu heiskamisega Kamari seltsimaja õuel ning Kamari naisansambli kontsertiga. Seejärel koguneti renoveeritud täismõõtmetes tenniseväljaku avamisele. 2001. aastal rajatud tenniseväljak oli juba vananenud, selle hooldamine muutus võrdlemisi kulukaks ja keeruliseks. “Meie kandis on rohkesti tennisesõpru nii laste kui ka täiskasvanute hulgas, mistõttu kirjutasime projekti, et väljaku nüüdisajastamiseks Leader- programmist raha saada.
Taotlus rahuldati. Tenniseväljaku uuendas Põltsamaa ehitusfirma Bueno,” rääkis külavanem Indrek Eensalu. “Tennist võivad meile kõik mängima tulla. Et väljak ikka vaba, oleks mõttekas minuga ühendust võttes aeg eelnevalt kokku leppida,” lisas ta. “Iga sporditegemiseks ja tervise hoidmiseks loodud võimalus on teretulnud ettevõtmine. Tenniseväljaku uuendamist esimesena Eestis Aasta külaks kuulutatud Kamaris võib aga lausa külaelu suursündmuseks nimetada, sest taolisi spordiväljakuid pole just kuigi paljudes maapiirkondades,” lausus Kamaris viibinud riigikogu liige Aivar Kokk.
Jõgeva maavanem Viktor Svjatõšev tuli Kamarisse tervitusi tooma otse Jõgevatrefi motoparaadilt ja sõitis kohale tsikliga. “Mõnedelegi suvistele vabaõhuüritustele saabun ehk ka edaspidi mootorrattal. Tsiklisõit mõjub tervisele hästi ja on piisavalt pinget pakkuv.”
Vanaaegsed koolitarbed näitusel
Kamari rahval ja kaugemalt tulijatel oli võimalus siseneda ka seltsimajja, kus usinasti külastati näitust Kamari koolis kunagi erinevatel aegadel kasutusel olnud koolitarvetest. Nii oli välja pandud vanaaegsed koolipingid, arvelauad, mandoliinid, sest siinses koolis tegutses kunagi populaarne mandoliiniansambel, ajahambast mõneti puretud gloobus, mulaaž inimese koljust, Lenini portree ja muudki huvitavat.
Põltsamaal tegutseva Maria tervisetoa perenaise Maria Pruusi juhendamisel sai tegelda vabastava hingamisega.
“Tegemist on mul piisavalt. Sõbralik Kamari küla on aga paik, kuhu tulekuks ikka aega leian,” ütles Maria.
Lapsed joonistasid teemal “Maal on mõnus” ja pildid riputati vaatamiseks seltsimaja seinale. Paremate tööde autoreid tunnustati ka preemiaga. “”Poisid ja tüdrukud joonistasid mitmesuguseid lilli, muuhulgas vesiroose, liblikaid ja mitmeid teisigi tähelepanekuid ümbritsevast elust. Mitmekülgne fantaasialend tõestas, et lapsed panevad hästi tähele, mis maal ilusat ja toredat on ja mõistavad seda hästi ka kunstis väljendada,” rääkis joonistusvõistlust korraldanud õpetaja Ines Kuusk.
Külaväravate orienteerumismatkal tuli käia lasteaia-ja algkoolimajas ja mitmetes Kamari ettevõtetes, teha korvpalli vabaviskeid, lasta vibust ja sportpüssist märki. Igasse punkti oli kirjutatud üks sõna, millesse tuli orienteerumiskaardile lause kirjutada.
Üheksa vihta konkursile
Orienteerumisretke ajal võis ka konkursile “Hüva leili” saunavihtasid meisterdada. Kokku valmis üheksa vihta. Võrdselt hea tase muutis žüriil hindamise üsnagi raskeks. Pärast põhjalikku kaalumist tunnistati peapreemia vääriliseks Helle Eensalu tehtud perevihad. “Tõsise saunasõbra ja visa vihtleja jaoks tegin tugeva viha kasest, kadakast ja punest. Kask on teadagi populaarne vihamaterjal, kadakas mõjub ergutavalt ja pune hoiab hästi lahti hingamisteed. Väiksema viha meisterdasin laste jaoks. Kadakaid ma sellesse ei lisanud,” rääkis Helle Eensalu. Tema saab preemiaks võimaluse kasutada Kamari Haridusseltsile kuuluvat liikuvat SPA-d. “Teen sõbrannadega ühe vahva saunaõhtu,” lausus rõõmsameelne naine.
Teise koha pälvis näksiviht, mille meisterdasid ema ja tütar Kamari haridusseltsi eestvedaja Kalli Kadastik ja noorsoopolitseiniku ametit pidav Kirly Kadastik. “Tegelikult võiks selle viha ära süüa, sest selle komponentideks valisime ka redist, porgandit ja teisigi köögivilju,” rääkisid vihameistrid pooleldi naljatoonil.
Külaväravate päeva söögipoolise eest hoolitses Kalli Kadastik. Koos abilistega keetis ta valmis rammusa supi, millega külapäevalised keha kinnitasid.
Rahvarohke sündmus, kus osalejaid oli üle kahesaja, lõppes karaokega, kus selgitati ka paremad lauljad. Oksjonil müüdi toidukorve, mida erinevad firmad olid täitnud eestimaiste toodetega.
“Kuulsin juba pool aastat tagasi, et külaliikumine Kodukant on valinud Kamari üheks külaväravate avamispaigaks. Selles paigas, nagu ka Sadalas, kus samuti külaväravad lahti olid, toimub alati midagi huvitavat, asjalikku ja positiivset. Seda kõike soosib mõtteerksate eestvedajate kui ka tublide kaasatulijate olemasolu,” märkis Põltsamaa vallavanem Toivo Tõnson.
i
JAAN LUKAS
