Möödunud laupäeval sai Põltsamaa vallas Kamari paisjärve ääres teoks arvult viies veetrall. Tegelikult peaks selline veega seotud üritus parimale võimalikule ajahetkele sobitatud olema ja varasematel aastatel ongi nii olnud, kuid tänavu ilmataadilt sooja päeva välja meelitada ei õnnestunud.
Kamari Veetralli ühe korraldaja Kamari Haridusseltsi juhatuse liikme Liia Lusti sõnul oleks ta sellel korral parema meelega soojale maale emigreerunud. Õnneks näitas laupäeva hommik helgemat palet kui eelnevate päevade ilm. Ehkki veetemperatuur oli kraadi-paari võrra madalam kui eelmistel päevadel, oli kolm üle järve ujumise võistlusest osavõtjat endast teada andnud.
Ühendada Põltsamaa lossipäevaga?
Laupäeva hommikul mõõdeti Kamari paisjärve veetemperatuuriks 17 kraadi. Ega õhumtemperatuurgi siis kõrgem olnud.
Nii ilma vingerpussid kui väga tihe suveürituste graafik on pannud veetralli korraldajad mõtlema selle peale, et võib-olla oleks tuleval aastal mõistlik ühendada Kamari veetrall Põltsamaa lossipäevaga.
Kamari haridusseltsi juhatuse liikme ning veetralli korraldaja Indrek Eensalu sõnul on nad kahel viimasel aastal jätnud veetralli päevakavast välja isetehtud veesõidukite võistluse, sest need hakkasid juba korduma ega pakkunud enam midagi uut. Samas ütles ta, et küll oleks hea, kui ilusat ilma saaks osta.
Eensalu sõnul on mõne ettevõtja toetusega keeruline nii suurt üritust läbi viia. Samas ei saa ka piletihinda kõrgemale tõsta, sest veetrall on kogupere üritus ja kõrge piletihind lööks pere eelarvesse tõsise augu. Samas ei ole Eensalu sõnul mõistlik traditsiooni katkestada.
Eensalu lisas, et järgmisesse aastasse ette mõeldes võiks kaaluda Põltsamaa lossipäeva ja Kamari veetralli ühendamist. Suviseid üritusi on liiga palju ja nende korraldamisel tuleks lähtuda põhimõttest, et pigem vähem, aga paremini.
Eelistab talvist kalapüüki suvisele
Veetralli juurde kuuluv kalapüügivõistlus algas juba varahommikul. Suurima kalaga kalapüügivõistluselt naasnud Urmo Hinn ja Sigrid Külaots rääkisid, et suur haug jäi õngekonksu otsa võistlusaja üsna viimastel minutitel.
Kala järvest välja püüdnud Urmo Hinn ütles, et osales veetralli kalapüügivõistlusel ka eelmisel aastal. Siis olid tema saagiks mitmed ahvenad ja mõned alamõõdulised haugid. Tänavu väljapüütud haugi pikkuseks hindas Hinn vähemalt 50 sentimeetrit. Tavaliselt on Urmo sagedasem kalalkäija, kuid ka Sigrid on vahel kaasas. Sirgidil siiani eriti kalaõnne pole olnud, kuid ta sai võistlusel Urmole kaasa elada.
Juba mitmel aastal kalapüügivõistlusel osalenud Ulvi Pilv lausus, et seekordseks kalasaagiks jäi kaks ahvenat. Alguses osales ta kalapüügivõistlusel naistest üksi, kuid seekord oli juba viis naist järve peal.
Ulvi Pilv tuli kalapüügivõistlusel naiste arvestuses esimeseks, Urmo Hinn võitis meeste arvestuses. Kalapüügivõistluste kohtunik Tiit Oja lausus, et tänavu väljapüütud kalad olid aastatagusega võrreldes natuke väiksemad, ehkki Urmo Hinni püütud haug oli märkimisväärselt suur. Tänavu osales kalapüügivõistlusel viisteist võistlejat, nende seas kuus naist.
Võitjal püsis konkurent kannul
Vaatamata jahedavõitu ilmale ja madalale veetemperatuurile leidus julgeid inimesi, kes võtsid nõuks üle järve ujumise võistlusel osaleda. Varasem kindel võidumees Lauri Tammel väljus ka seekord üle järve ujujate seas veest esimesena. Samas ütles võidukas mees, et seekord tegi tema jaoks ujumise eriliselt raskeks tugev konkurent Enrico Saštšenko, kes tal ohtlikult lähedal püsis. Samas oli ta tänavu ainult paaril korral ujumas käinud, mistõttu võib öelda, et võit tuli ilma eelneva treenimiseta.
Tammel lisas, et ehk oli tehnika tema tugevus, mis ta seekord teiseks jäämisest päästis ja tõdes, et esikoha hoidmine muutub üha raskemaks.
Lauri Tammeli konkurent Enrico Saštšenko rääkis, et on sünnilt kohalik mees ja varem ka sealkandis töötanud. Praegu elab ta Tallinnas, aga tuli mõneks ajaks Kamarisse puhkama. Enrico Saštšenko tõdes, et vesi oli seekord tõesti külm, aga samas võistelda talle meeldis. Saštšenko sõnul jäi seekordne teine koht talle hinge peale kripeldama ja ta loodab, et saab aasta pärast taas üle järve ujumisest osa võtta.
Naistest ainsana distantsi lõpetanud Sigrid Külaots lausus, et tema osales üle järve ujumises esimest korda. Sigrid Külaotsa jaoks oli laupäevane ilm piisavalt ilus ja seetõttu otsustas ta võistlusel kaasa lüüa. Samas tõdes ta, et ega vees mõnulemiseks sellise temperatuuriga ilm ega vesi sobi, küll aga tõsiseks võstlemiseks. Sigrid Külaots soovib, et tuleval aastal rohkem naisi üle järve ujumisest osa tuleks võtma.
Tallinlanna Kristel Simson lausus, et tema sattus Kamari veetrallile esimest korda ja talle see üritus väga meeldis. Ka Põltsamaa tundus talle igati kena väikelinn olevat. Simsoni sõnul pole ta vaatamata eelmisele ilusale ja soojale nädalavahetusele tänavu veel Tallinnas randa ega ujuma jõudnud.
Praegu ilmselt veel ei tea Kamari veetralli korraldajadki, millisel kujul see suveüritus aasta pärast saab toimuma. Ent samas on nad kindlad, et Kamari paisjärvega seotud üritus toimub kindlasti ka aasta pärast, olgu siis koostöös Põltsamaa linnaga või muul moel.
TOOMAS REINPÕLD
