Põltsamaa vallas Kamaris asuv paisjärv on paljudele selle piirkonna inimestele tavapäraseks suviseks supluskohaks. Tänavu tuleb aga Põltsamaa kandi inimestel leppida teiste ujumiskohtadega, sest Kamari paisjärve rajatavate veesuusaatraktsioonide tõttu on paisjärv veest tühjaks lastud.
Põltsamaa Vallavaraa juhataja, endise vallavanema Toivo Tõnsoni sõnul hakkasid nad vallas arendama mõtet rajada Kamari paisjärvele veesuusakeskus juba 2004. aastal.
„Mujal maailmas on niisugused atraktsioonid olemas. Olen ise neid Saksamaal külastanud ning kasutanud. Ka Lätis Ozolniekis on sarnane veesuusakeskus olemas,“ rääkis Toivo Tõnson.
Tegelikult ootas sellel hetkel, täpsemalt aastatel 2006-2007, ees Kamari paisjärve mudast puhastamine. Lisaks järve puhastamisele rajati ka uued maanteesillad. Veesuusakeskuse rajamiseks polnud tollal raha ja seetõttu veesuusaatraktsioonidele vajalikke betoonist aluseid siis järve põhja rajada polnud võimalik.
Töödega kire taga
„Praeguseks oleme EAS-le mitmeid taotlusi esitanud. Mitmel korral jäime alati nö. punase joone alla, aga eelmisel aastal saime lõpuks oma taotlusele positiivse otsuse. Nüüdseks oleme niikaugele jõudnud, et kahemastiline veesuusaatraktsioon on meil juba olemas ja viiemastiline on üsna pea saabumas. Atraktsioonide vundamendi saalungite tegemine käib ja tuleval nädalal alustatakse vundamendi valamisega,” selgitas Tõnson.
Tema sõnul tahaksid nad valutööd võimalikult kiiresti ära teha, et vee uuesti üles saaks paisutada, sest ega praegune mudane järvepõhi silmale ilus vaadata ei ole. Näiteks obstaaklid, mille peal saab veesuuskadega hüpata ja muid trikke teha, paigaldatakse alles veega täidetud järve. Hea kui ka järve põhja mudast puhtaks lükata oleks saanud, aga paraku ei ole selleks raha. Tõnsoni sõnul on mudakihi paksuseks keskmiselt 12 sentimeetrit. Samas võib arvata, et peale veesuusakeskuse tööle hakkamist rohu kasv järves taandub, sest lainetus, mis atraktsioonide poolt vees tekitatakse, ei lase veetaimestikul vohada.
„Keskkonnaamet andis meile kuni septembrikuu lõpuni aega järve kuivana hoida, ise loodame juulikuu lõpuks betoonitööd tehtud saada ning siis vee üles paisutada. Veetaseme alandamise käigus päästsime ka kalu ja paisjärvest alguse saavas hüdroelektrijaama kanalis vähke. Kõiki särjepoegi siit ju kätte ei saa. Kaduma ei lähe siiski midagi, sest looduses on ühe õnnetus teise õnn. Kajakad on varmad muda sees olevatest lompidest sinna alles jäänud kalu välja noppima,“ rääkis vallavara juhataja.
Tippudele ja algajatele
Atraktsioon hakkab tööle selliselt, et tross liigub mastide vahel ning veab sellega kaasa sõitvaid inimesi. Viiemastilise atraktsiooni pikkus saab olema ca 640 meetrit ja sellega saab kaasa sõita 8 inimest.
„Selline veesuusatamine ei ole võrreldav kelguga mäest alla laskmisega, vaid seal veesuuskade, veelaua või täispuhutava parvega kaasa sõitmine eeldab füüsilist pingutust, et ennast vee peal hoida, hüppeid teostada jne. Professionaalid saavad sellega hästi hakkama. Eestiski on olemas arvestatav hulk inimesi, kes maailmas võistlemas käivad ja neile saab Kamari heaks treenimise paigaks. Tavakasutajatele sobib kahemastiline atraktsioon, mis hakkab paiknema paralleelselt järve äärse sissesõiduteega. Algajad võivad seal alustada kiirusega 20 km/h,“ jutustas Toivo Tõnson.
Lastele rajatakse eraldi veeseikluspark. Rannaala laieneb veel mõnikümmend meetrit jõe suunas. Selle platsi peale, kus seni asus võrkpalliväljak, kerkib hoone, mis on vajalik nii atraktsioonide kasutajate kui suvitajate teenindamiseks. Hoone projekteerimine hetkel käib. Hoonele rajatakse maaküttesüsteem. Samuti tualetid, duššid, saunad, väike köök koos abiruumidega, lisaks söögisaal. Lisaks saavad seal olema veelauakeskuse laenutus- ja teenindusruumid. Rajatakse ka täiendavad teed ja platsid, puurkaev, vee- ja kanalisatsioonitrassid.
Erinevad võimalused kasutuseks
Peale veesuusakeskuse valmimist järgmisel kevadel tekivad sinna ka mõned töökohad. Kahele atraktsioonile vajatakse operaatorit, lisaks vajatakse kokkasid, klienditeenindajaid, koristajaid. Suvitusperioodil on hoone aktiivses kasutuses, muul ajal tuleb sinna teisi tegevusi leida. Tõnsoni sõnul tahavad nad rajatavas hoones erinevaid koolitusi hakata korraldama, samuti pakkuda hoones olevat kööki välja kogukonnaköögina, kus perenaised saavad näiteks torditegemist õppida. Lisaks rajatakse rannaala kõrvale uued võrk- ja jalgpalliplatsid ning ka parkimiskohti tuleb juurde.
Paisjärve jõe poolses servas asub suurem saar, kuhu üks ettevõtja plaanib kämpingu rajamist. Lisaks peaks sinna tekkima võimalus haagissuvilate peatumiseks. Selleks on ettevõtjaga sõlmitud pikaajaline hoonestusõiguse leping. Erilist arengut kämpingu rajamisel hetkel veel silma ei hakka. Vallavara juhataja usub, et mida jõudsamalt toimib ehitustegevus veesuusakeskuse juures, seda enam tekitab see huvi ka kämpingu rajamiseks.
„Kui siin aktiivne tegevus käivitub, on ööbimiskohti nagunii tarvis,“ toonitas Tõnson.
TOOMAS REINPÕLD
