Laupäeva pärastlõunal võis Kamari külamaja tagahoovis näha supijärjekorras seisvaid inimesi. Tegu polnud siiski mõne järjekordse söögikoha avamisega. Seal toimus hoopiski Kamari esimene supifestival.
TAAVI KELDER
Supifestivalil pakkusid kümme eurot maksnud sissepääsu lunastanud inimestele suppe erinevad meeskonnad Põltsamaa vallast ja Jõgeva maakonnast. Kohe Kamari külamaja väravast sisse astudes sai iga külastaja endale supikausi ja -lusika, et seejärel saaks asuda erinevaid suppe proovima.
200 liitrit suppi
Suppe pakkus kümme erinevat võistkonda. Kuigi kokku tehti 200 liitrit suppi, jäi sellest isegi väheks.
Parimaks supiks hääletas rahvas Tapiku Külade Seltsi valmistatud kõrvitsasupi – kohapeal pakkusid Tapiku kõrvitsatest tehtud püreed seltsiliikmed Hiie Nugis, Eda Kasar ja Lauri Liias.
Kohal oli ka Peipsimaa kogukonnaköök ning selle eestvedaja Tauno Laasik – sai proovida Peipsi lõhest tehtud suppi.
Pakutavate suppide hulgast ei puudunud ka näiteks kukeseenesupp – seda pakkunud Pikknurme külaselts oli kukeseened korjanud kohalikest, Puurmani ja Pikknurme lähedal asuvatest metsadest, nagu lausus üks supi valmistajatest Sirle Koorts.
Lisaks kala- ja kukeseenesupile sai proovida ka Ukraina borši. Viimase oli valmistanud Põltsamaale sõja eest pakku saabunud Ukraina naine, kes küll ise üritusel paraku kohal olla ei soovinud. Tema tehtud supp oli aga sedavõrd maitsev, et see oli üks esimestest, mis peatselt otsa sai. Esku külaselts aga pakkus rosinasuppi „Rosinad sõpradega”. Toimusid ka supi valmistamise töötoad.
Kamari supifestivali avades rääkis korraldaja Liia Lust, et ideele korraldada supifestival tuldi tegelikult Kamari Haridusseltsis üheskoos, kuid selle ürituse üks peamisi initsiaatoreid oli endine koolikokk Kalli Kadastik, kes küll ise tagasihoidlikuna esiplaanile ei tükkinud.
Teadupärast suleti Kamari külas nii algkool kui ka lasteaed, seal aastaid töötanud kokk Kalli Kadastik jäi seetõttu tööta.
„Projekti kirjutades oli meil mõttes ka see, et supifestivalil oleksid kindlasti esindatud rahvusköögid – näiteks Ukraina köök, aga ka Jõgevamaa Koostöökoja pakutud Ungari guljašš, mille valmistamist sai lausa kohapeal Ungaris käidud õppimas,” kõneles Liia Lust.
Ta lisas, et Kamari külas, mis kuulutati 2005. aastal Jõgevamaa aasta külaks, korraldati varematel aastatel igasuvist veetralli, mis samuti üleriigilist tähelepanu tõmbas. Nüüd aga otsustas Kamari Haridusselts, et veetrall on oma aja ära elanud ning tuldi mõttele korraldada supifestivali.
Luuakse kogukonnaköök
Supifestivali korraldamiseks sai Kamari haridusselts ka
Leaderi meetme raames antavat projektitoetust, toetuse suuruseks 14 795,98 eurot.
Kalli Kadastik rääkis omalt poolt, et rahva huvi Kamari supifestivali vastu oli väga suur – nii suur, et supp sai kiiremini otsa, kui keegi oleks osanud oodata.
„Me ei osanud prognoosida, et kohale tuleb nii palju külastajaid. Ürituse korraldamine oleneb ju väga paljuski ilmast. Sestap mõtlesime, et kui kõik meeskonnad teevad 20 liitrit suppi ja igale inimesele antakse 100 grammi suppi, peaks sellest jätkuma. Aga tuli välja, et mõnel võistkonnal lõppes supp kiiremini, rahvast tuli lihtsalt niivõrd palju,” märkis Kalli Kadastik.
Küllap mängiski ürituse kordaminekul oma osa ka soe ja päikseline ilm.
Supifestivalil toimus lisaks kunstnik Ave Nahkuri maalide näitusmüük. Nahkur maalis samuti Kamari tulevase kogukonnaköögi seinale suure maali.
„Plaanime tulevikus rajada Kamari külamaja juures olevasse kõrvalhoonesse kogukonnaköögi – selle tõttu sai ka projekt kirjutatud ja ürituseks eraldi raha taotletud. Edaspidi on plaanis supifestivali korraldada niimoodi, et kogukonnaköögis teeme need supid kohapeal valmis,” selgitas Kalli Kadastik.
Lisaks supifestivalile toimus ka ansambli Naised Köögis kontsert ja õhtu jätkus simmaniga, kus üles astus Väikeste Lõõtspillide Ühing. Lisaks esines ka Udo Bänd. Pidu kestis hommikuni.
