Kes Kamari järvest on hiljuti mööda sõitnud teab, et suvel veest tühi olnud paisul saavad pardid taas sulistada. Lisaks kaunile veepeeglile on seal aga nähtavad trampliinid ja kõrguvad mastid. Vallavõimude kaua hellitatud mõte omalaadsest veespordikeskusest on tõeks saamas. Põltsamaalased on jagunenud kaheks – ühed ootavad pikisilmi veepargi valmimist, aga on ka neid, kelle meelest poleks vallal olnud vaja oma raha sinna raisata.
Maksumaksja raha kulub keskuse tarvis tõesti, kuid seda omaosaluse jagu ehk 400 000 eurot. Suurema osa keskuse rajamiseks vajaminevast rahast (1,582 miljonit eurot) andis piirkondade konkurentsivõime tugevdamise investeeringute taotlusvoorust Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS).
Mõtet Kamari veesuusakeskusest on pikalt mõlgutatud. Vahepeal on toimunud omavalitsuste ühinemine ja kui mingil ajal oli õhus kahtlus, et Kamari veesuusakeskus jääb taas pelgalt kaugeks unistuseks, siis nüüd võib iga skeptik oma silmaga näha, et asi liigub õiges suunas.
Valmimistähtaeg pikenes
Kui esialgsete plaanide järgi oleks park pidanud juba selle aasta suvel valmis olema, ei lähe kõik alati nii ladusalt. Administratiivhoone ja ringkaabli hangete esmased pakkumused laekusid küll juba 2018. oktoobris, kuid ehitusmaksumused ületasid oluliselt eeldatavat maksumust. Taas asuti ehitajatega mitmekuistele läbirääkimistele, mis 2019. aasta veebruaris päädisid lepingute sõlmimisega.
Ringkaabli süsteemi rajaks valiti Snow & Wakeboard Solutions OÜ ning Embach Ehitus OÜ projekteerida ja ehitada jäid muud pargi tegevuseks tarvis minevad hooned. Kaablisüsteem ja hooned peavad olema valmis veesportlasi vastu võtma 2020. aasta suvel. Pargis hakkab olema veepealne seiklus- ja takistusrada, vabaaja-atraktsioonid ja neid toetav taristu.
Veespordipargi rajamisel oli abiks Tartu lähistel asuva kahemastilise Rahinge veelauapargi eestvedaja veelaudur Martin Reimann, kelle kinnitusel on Kamarisse rajatav 643 meetri pikkune kaabelpark Eestis ja naaberriikides täiesti ainulaadne. Kahe- ja viiemastilise kaabelsüsteemiga parki saab korraga kasutada kuni 8 sõitjat ja rajale on paigutatud 16 erineva raskusastmega hüppeelementi.
Lisaks paigaldatakse sinna ka obstaaklid ja hüppe-elemendid. Park hakkab olema aasta ringi avatud. Kui soojemalt ajal kasutavad veekeskuses veelaudurid, siis talvel saab sama ringsüsteemi kasutades mõnusalt lumel suuskade ja lumelauaga kihutada kiirusega 50km/h. Kamarisse tuleb ka veepealne takistusrada, kus tuleb kummist takistusi ületama hakata. Lisaks muretsetakse lastele ka mitmeid täispuhutavaid ujuvvahendeid, et kõigil Kamari järvel edaspidi põnev oleks.
Sportlased ootavad veeparki
Põltsamaa valla ehitustöid koordineeriv OÜ Põltsamaa Vallavara juht Toivo Tõnson kinnitas, et mastid ja veealused vundamendid on juba paika saanud, seepärast on ka vesi järves tagasi.
„Ootame Ungarist spetsialiste, kes mastid trossidega ühtseks süsteemiks seovad. Millal nad tulevad, hetkel kindlalt ei tea, aga nad saavad ka talvistes tingimustes selle töö kenasti ära teha,“ selgitas Tõnson.
Kahtlusele, kas Kamaris avatavat veeparki piirkonnale vaja on, lausus Tõnson, et ennustaja ta ei ole, aga huvi keskuse vastu on juba praegu päris suur. „Veesportlased rõõmustavad, et saavad siin treenima hakata,“ rääkis Toivo Tõnson.
„Lähim sarnane võimalus on praegu 1000 km kaugusel Kesk-Soomes. Pealegi saab siin edaspidi ka rahvusvahelisi võistlusi korraldada, mis omakorda toob piirkonda nii publikut kui ka uusi huvilisi. Kahe- ja viiemastilised süsteemid annavad võimaluse nii harrastajatele kui ka elukutselistele. Kamari on Tartule ju lähedal ja ega Tallinn ka kaugeks jää, eriti kui arvestada, et seni tuleb Soome sõitma minna.“
Üheaegselt kaabelsüsteemiga kerkib järve kaldale tasapisi ka muu vajalik taristu: puurkaev, reoveepuhasti, maaküte ja parkimisplatsid. Laiendati ka ranna-ala.
„Tahame veelauapargi hoone enne külmade tulekut veel sellisesse seisu viia, et talvel saaks sisetöid edasi teha,“ kinnitas Tõnson.
Hoones, mille on 300 m2 pinda, hakkavad olema ruumid pargi teenindajatele, rendivarustuse laod, riietus- ja duširuumid ja saun. Samuti on seal kohvikuruum, kus on võimalik süüa, tähistada sünnipäevi ja korraldada väiksemaid seminare ja koolitusi. „Meie poolt on kogu varustus alustades mööblist ja lõpetades pliitide-fritüüridega,“ selgitas Toivo Tõnson.
„Hakkame peagi sinna toitlustajat otsima, et järgmisel suvel pärast avamist kõik kiiresti tööle saaks hakata.“
Mis saab Kuningamäe suusamäest?
OÜ Põltsamaa Vallavara juht Toivo Tõnson
Kuningamäel toimetame ka kogu aeg tasapisi edasi. Tänavu rajasime vee- ja elektrisüsteeme. Mitmel aastal seal olnud kunstlumega murdmaarada kaetakse kunstlumega. Ka lumekahurid vajavad tööks vett ning elektrit. Senini toodeti lund kindlas kohas ja veeti see siis rajale laiali. Transport on aga kallis, odavam tuleb kahureid vastavasse rajalõiku nihutada.
Kuningamäele veetakse jätkuvalt ehitusprahti ja täidet juurde ning küllap mõne aasta pärast saab sinna suusanõlv ja suusatõstukid paika. Kõike korraga muidugi ei suuda, aga kui järgmisel suvel Kamaris asjad ühel pool, keskendume edaspidi Kuningamäele.
MERIKE KASK
