Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuse poolt koostatud arengukava alusdokument näeb ette Kamari algkooli sulgemist. Põhjuseks eelkõige asjaolu, et pärast Kamari ajaloolise koolimaja põlengut on kool kaotanud olulise osa oma senisest staatusest. Praegu asub kool kortermajas, ühise katuse all lasteaia ning haridusseltsi ruumidega.
«Koolis töötavad kaks õpetajat on küll väga kompetentsed, kuid 21. sajandil ei tohiks ruumide mittevastavus koolimiljööks anda õpilastele signaale koolist kui juhuslikust asutusest,» seisab arengukava alusdokumendis. Ka õpilaste arv on väiksem, kui optimaalses koolimudelis olema peaks.
Kamari lasteaia juhataja Virve Kirseli sõnul olid arengukava koostajad võrdlemisi pealiskaudsed, vaid korraks asutust külastanud. Koolijuht leiab, et ka õpilased ja õpetajad oleksid meelsasti oma majas. Pärast koolimaja põlengut lubati maja kiiresti remontida, kuid ilmselt jäi see plaan rahapuuduse tõttu teostamata. Kamari kooli ruumid on tõesti üsna kitsad, kuid korralikult remonditud ja igati tervisekaitse nõuetele vastavad.
Kamari kool on tegutsenud järjepidevalt 1835. aastast ja alati väikese külakoolina. Praegu õpib siin viisteist I-IV klassi õpilast kokku kahes liitklassis.
«Liitklassidena on Kamaris töötatud kogu aeg, samamoodi ka mujal Eestis. Soomes ja Rootsis on samuti väikesi külakoole, kus klassid liidetud. Lapsed harjuvad nii töötama, et teise klassi õppetöö neid ei sega. Ja kui noorem laps saabki teda, mida suuremas klassis õpitakse või vanem materjali üle kordab, ei ole sellest ka midagi halba,» on koolijuhataja seisukoht. Arengukava algdokumendis nähakse ka liitklasse tänapäeva kooliellu sobimatutena.
Koolijuhataja hinnangul on väikeses maakoolis koolivägivald peaaegu olematu mõiste ning oma kooli tunne tugev. Lapsed on ka üksteise suhtes abivalmimad. Lastevanematega on tihe kontakt, kõik probleemid saavad lahendatud juba nende tekkides.
Koolijuhataja sõnul on lapsevanemad seisukohal, et kohapeal koolitamine on siiski odavam ja lihtsam. «Peame arvestama muidugi ka laste arvuga, see on meil tõesti väike,» nentis koolijuhataja. Kui lähitulevikus vald siiski otsustab kooli sulgeda, siis on Kamari lastele parim minna kooli Põltsamaale.
«Mis koolist edaspidi saab, oleneb vallavolikogu otsusest. Meie oma rahast vana koolimaja remontida ega praegust üleval pidada ei saa,» lausus Kirsel.
Vallavolikogu otsustas olukorda analüüsides ning ka lapsevanemate soove arvestades kooli alles jätta. Põltsamaa vallavolikogu esimees Meelis Kaljuste ütles, et kool, samuti ka samas majas tegutsev lasteaed ühendati asjaajamise lihtsustamiseks Esku algkooliga. Ühine õppe- ja lasteasutus hakkab kandma Esku Lasteaed-Algkooli nimetust. Õpilaste ja nende vanemate jaoks midagi ei muutu, sest õppetöö jätkub ka Kamaris, samuti on asulas ka edaspidi lasteaed. Mis saab õppeasutusest järgnevatel õppeaastatel, volikogu esimees veel öelda ei osanud. Tema sõnul sõltub kooli tulevik peamiselt sellest, kui palju jagub õpilasi.
Arengukava alusdokumendid näevad ette mitmeid olulisi muutusi ka teiste Põltsamaa vallas asuvate koolide suhtes. Dokumendi järgi peaksid Esku Lasteaed-Algkool ja Lustivere Põhikool 2006. ning Adavere Põhikool 2009. aastal muutuma 3-klassilisteks õppeasutusteks. Volikogu on arengukava alusdokumentidega tutvunud, kuid tõsisemat arutelu veel toimunud ei ole. Praegu ei ole vallavalitsus ega volikogu koolide sulgemisest huvitatud ja esialgu on kavas säilitada ka nende praegune staatus.
EVA KLAAS
