Kamari haridusselts keskendub nendele kogukonnateenustele, mida seltsi liikmed oskavad ning suudavad pakkuda, andes niiviisi endast parima.
Seltsi liige Liia Lust ütles, et kogukonnateenuseid hakati pakkuma 2005. aastal, kui osteti murutraktor. “Teadlikult hakkasime teenuseid pakkuma siis, kui seltsimaja valmis sai. Esialgu mõtlesime pakkuda ruume rendile ainult oma kogukonna liikmetele, kuid elu näitas, et tuleb pakkuda ka teistele, et katta maja halduskulud,” lisas ta.
<p align=”justify”>
Äriplaan loob pildi
Kamari haridusselts on üks väheseid seltse maakonnas, kellel koostatud oma kogukonnateenuste äriplaan. Liia Lusti sõnul paneb äriplaan läbi mõtlema ja arutama oma majandustegevust. “Äriplaan tehakse tavaliselt viieks aastaks, see tähendab, et vaadatakse läbi võimalused ning pannakse kirja kõik kulud. Siis on selge, mis järele jääb. Ettevõtluses peetakse äriplaani loomulikuks. Kogukonnateenuse juures ei saa äriplaan olla samadel alustel, sest sisse tulevad vabatahtlikud tegevused. Loomulikult on võimalik ka vabatahtlike panus rahaks ümber arvutada, kuid see teeb asja veel keerulisemaks.
Äriplaani koostamine on pildi loomine. Tuleb kirjeldada konkurentide tegevusi, peab nägema vaeva ning saama piirkonnast samasuguste teenuste hinnakirjad.
Turunduse pool on kogukondlikel seltsidel tegelikult kahjuks olematu, peamiselt piirdutakse suusõnalise infoga, kuid peaks koostama ka turundusplaani. Loomulikult süstematiseerib äriplaani koostamine seltsi tegevust,” rääkis Lust.
Selts taotles äriplaani elluviimiseks KÜSKist (Kodanikeühiskonna Sihtkapital) ka raha, kuid seekord ei õnnestunud. “Me püüdsime olemasolevaid kogukonnateenuseid edasi arendada, kuid tegelikult tulnuks fookus suunata hoopis uue teenuse arendamisele. Hea, et tegime äriplaani valmis. Saime aru sellestki, et soovituslik finantsprognooside mudel kogukonnateenuste puhul tegelikult hästi ei sobi. Põhimõtteliselt oleme Jõgevamaa Kodukandi Ühendusega välja töötamas üht kogukonnateenusele sobivamat mudelit,” rääkis Lust.
Vaja palgalisi töötajaid
Palgaliste töötajateta pole selts ka kogukonnateenuste osutamisel paraku jätkusuutlik. Kamaris on palgal seltsimaja perenaine. Teisiti pole võimalik, pikalt ei saa seda vabatahtlikkuse alusel teha. “Üks inimene peab olema, kes teab, kus midagi on, kuidas koristada. Loomulikult tuleb ka maja kütta, sest meil on kolm ahju.
Perenaine oli algul poes tööl, pood pandi kinni ja ta jäi tööta. Siis jäigi seltsimaja talle põhiliseks töökohaks. Miinimumpalgast rohkem pole seltsil kahjuks võimalik maksta.”
Liia Lusti sõnul on teiste piirkondade turismiettevõtjad väitnud, et seltsid pakuvad neile kõlvatut konkurentsi ning rendivad oma ruumi välja ülimadalate hindadega. “Peame tunnistama, et see vastab tõele. Kuigi meil Põltsamaa piirkonnas pole just kuigi palju ruume rentivaid ettevõtjaid. Samas pakuvad seltsid ka üksteisele juba tugevalt konkurentsi. Kui üldse ei arvestata kohaliku inimese tööd, pole see õige ja nii edasi minna ei saa, see pole aus teiste suhtes. Kuid ka seltsi kulud peaksid olema kaetud ning inimese 24 tunni tööd ei saa jätta tasustamata. Siis tulebki väsimus ning öeldakse, et meie peame kõike tegema vabatahtlikult. Ei pea, me oleme selle ise võtnud. Ei pea pakkuma teenust alla igasuguse omahinna. Me ei väärtusta tegelikult üldse kohaliku inimese tööd. Nii saab aasta või kaks, aga siis tekib tõrge, inimene väsib. Kusagilt peab tal tulema ju teenistus, et ta leiva lauale saaks. Kolmanda sektori inimesi tunnustatakse mitmesuguste organisatsioonide poolt. Muidugi peame inimesi, nende tegevusi märkama ja tunnustama, aga tunnustusest ei saa kahjuks ära elada.”
Ülipopulaarsed lastelaagrid
Seltsil on suviste väliürituste jaoks olemas mööbel, telgid, vok-pannid, samuti vesijalgrattad, mida saab kasutada oma sündmuste ajal. Kui Kamari järve äärde rajatakse veesuusakeskus, siis saab tulevikus veesuuskadele lisaks tõenäoliselt ka vesijalgrattaid laenata.
Väga populaarsed on Kamari suvised lastelaagrid, mida on korraldatud juba 12 aastat. “Oleme samuti partneriks preventsioonilaagrite korraldamisel, neidki on juba kolm-neli aastat peetud. Haridusseltsile valla poolt kasutada antud neljahektarilisel kinnistul saaks suvel mitmeid laagreid korraldada. Kodukandiühendusega koostöös korraldati ka kasvatajate ja laagrijuhatajate koolitused, tunnistustega inimesed on olemas.
Loomulikult ei korralda laagrit paber, vaid ikkagi inimesed. Ja kogemuste ning oskustega inimesed on Kamaris olemas,” kinnitas Lust.
Laste arvu vähenemine annab tunda ka Kamari suvistes laagrites, sest kunagi olid need 40 osavõtjaga, praegu on osalejaid umbes 25. Aktiivsetel lastel on palju tegemist ja kogu laagriaega nad kõik kohal olla ei saagi. Laagriga on võimalik liituda ka teistel lastel, kes on näiteks Kamaris vanaema-vanaisa juures suvevaheaega veetmas.
Olgu lisatud, et Jõgevamaal korraldavad lastelaagreid ka MTÜ Sokuturi Palamusel ning Adavere mõisaselts ja Lustivere külaselts.
Kamari Noorte Kotkaste ja Kodutütarde rühmad on väga tublid ning tegutsevad haridusseltsi juures. “Seal on tõepoolest põlvkondade vahetus toimunud – ühed, kes on juba välja kasvanud ning täiskasvanuks saanud, aitavad rühma tegevusele kaasa. Seega on järjepidevus ja jätkusuutlikkus täiesti tagatud,” lisas Liia Lust optimistlikult.
i
HELVE LAASIK
