Nii kasvas 2003. aastal 2002. aastaga võrreldes kalasaagi rahaline väärtus 30 miljonit krooni. Seda võimaldas hea kohavaru. Teadlased ja keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna spetsialistid peavad Peipsi kalavaru rannikumerega võrreldes heaks.
Peapõhjuseks, miks kalur praegu ei suuda ennast kalapüügist elatada, on liiga suur kutseliste kalurite arv. Praegune seadusandlus ei reguleeri püüniste arvu ühe kaluri kohta. Sageli püütakse 1 ? 5 võrguga. 5 võrguga püüdja ei suuda end kalapüügist elatada.
5 võrguga püüdja ei suuda end elatada
Peipsi Alamvesikonna Kalurite Liit ja Peipsi Kalurite Ühing on teinud seadusandluse väljatöötajatele korduvalt ettepanekuid seadustada kutselise kaluri mõiste ja kehtestada kutselisele kalurile püügiõigus minimaalselt 10 võrguga. Jääb loota, et lähiajal tehakse seadusandlusse vastavad täiendused.
Läbi selle väheneb Peipsil kalurite arv poole võrra. Peipsi Eesti osa suudab leiba anda ca 300 kalurile. Nii peavad pooled kalurid leidma uue tegevusala, millega oma ajaloolisel elualal elatist teenida. Kindlasti tuleb arvestada kalapüügi sesoonsuse ja ilmastikuoludega.
Kas kalur läheb tööle välismaale või orienteerub puhkemajandusliku teenuse osutamisele, on iga inimese enda otsustada. Tugevuseks puhkemajanduse korraldamisel on Peipsi järv, ajalooline külaarhitektuur ja siinne elulaad tervikuna.
Püügiõiguse tasud ei ole kõrged. Ei ole ju palju maksta aastase võrgupüügiõiguse eest 150 krooni ja mõrrapüügiõiguse eest 300 krooni. Selle hinnaga on riik püügiõigust müünud juba aastaid. Kui mõni kalur on püügiõiguse eest rohkem tasunud, on see loaomaniku ja teenuseosutaja omavaheline kokkulepe.
Riik ei saa kahe ettevõtja vahelistesse kokkulepetesse sekkuda. Igaüks võib arvutada, kas püügiõiguse tasu on kõrge, kui ühe mõrraga püüti juulikuus enam kui 3,5 t ahvenat ning lisaks muudki kala.
Võrgupüüki ei toimu suvel ka Venemaa poolel. See on riikidevahelise kalanduskomisjoni poolt protokolliga kokku lepitud. Kindlasti leidub nii meil kui Vene poolel n-ö ?omaõigusega püüdjaid?. Eesti poolele ei tee see au, et Euroopa Liidu kalandusnõuniku visiidil korraldatud katsepüügil tõmmati välja võrk mädanenud kaladega.
Märk Peipsi kalandusele jäi sellega igal juhul külge. Suvine võrgupüügikeeld on kehtestatud kalavaru kaitseks ja see kehtib juba aastaid.
Ilmselt on vajaka teavitusest
Riigi ülesandeks (korraldab kalapüüki ja sellega seonduvat) elanikkonda teavitada muutustest, probleemidest ja kuulata ka kohaliku elanikkonna seisukohti. Keskkonnateenistuse kalandusspetsialisti kabineti uks on olnud kõigi jaoks avatud.
Selle aasta kevadel korraldas maavalitsus avaliku Peipsi kalandusalase teabepäeva Mustvee kultuurimajas, mis oli suunatud kohalikule elanikkonnale. Kahjuks oli kuulajaid vähe.
Pidevalt on käsitlenud kalandusega seonduvaid probleeme ajalehes ?Peipsi Rannik?. Kalevipoja kala- ja veefestivali raames toimub seminar, kus muude teemade seas räägitakse ka kalavarust ja kalanduse korraldamisest Peipsil. Nagu selgub Tiina Jurjeva artiklist 11. augusti Vooremaas, on mõndagi vajaka kalandusalases teavitustegevuses.
ENE ILVES,
Jõgevamaa keskkonnateenistuse kalanduse spetsialist
