Kalmistutele jõuavad kunagi kõik

“Kalmistukultuur on tõepoolest see, millele Eestimaal rohkem tähelepanu osutama peab. Viiskümmend vahepealset aastat on ikkagi oma jälje jätnud,” leiab Riigi Muinsuskaitseameti Jõgevamaa vaneminspektor Helju Sihver. Käsil oleval muinsuskaitsekuul ongi Jõgevamaal kesksel kohal just kõik kalmistutega seonduv.

Kohalikest omavalitsustest oleneb palju

Nii kalmistud, ühishauad kui ka Vabadussõja mälestusmärgid on arvatud Eestimaal ajaloomälestiste hulka. See, millises korras on kusagil igavesed rahupaigad, oleneb kauaaegse muinsuskaitseinspektori Helju Sihveri sõnul suuresti just kohaliku omavalitsuse suhtumisest. “Kui ikka linna või valla juhid pole asjast huvitatud, siis ka midagi ei liigu,” leiab ta. Tänuväärset tööd on tehtud Torma vallas ning vallavanem Riina Kull on neisse ettevõtmistesse alati ka toetavalt suhtunud. Hea koostöö on muinsuskaitseametil Jõgeva vallaga, kus kalmistute eest hoolitsemist koordineerib vallavalitsuses keskkonna peaspetsialist Vello Lukk. Jõgeva vallas on ühtlasi kalmistuid ka kõige enam ning samas on nende korrashoidmiseks ka suhteliselt palju tehtud. Võisiku mõisa kalmistu ja sealse von Bockide haua korrashoiu eest on aastaid energiliselt seisnud Loniida Bergmann. “Aasta aastalt on kalmistute olukord üha paremaks muutunud. Praegu ei ole põhjust selles suhtes laita ühtegi omavalitsust, kuigi teha on veel päris palju,” leiab Helju Sihver.

Laiusel ja Siimustis

Jõgeva vallas asuvate kalmistute eest hoolitsemise on Vello Lukk võtnud tõeliselt oma südameasjaks. Suuremate kalmistutena kuuluvad valla piirkonda muidugi Siimusti ja Laiuse. Aga peale nende on veel väiksemad – Mõisaküla ja Patjalas asuv Ägeliku surnuaed, kus matuseid küll õige harva ette tuleb. Suurim on 9-hektariline Laiuse kalmistu, Siimusti kalmistu pindala on 2,7 hektarit.

Praegu on käsil mõlemas nii heakorra- kui ka projekteerimistööd. Laiuse kalmistul alustati ulatuslike heakorratöödega juba möödunud aastal, mil võeti maha hulga kuivanud puid. Vigaseid puid on tähistatud veelgi ning puude mahavõtmine jätkub ka edaspidi. Muinsuskaitseameti poolt on eraldatud kalmistu kordategemiseks 150 tuhat krooni, lisaks valla omaosalus. Enamus sellest summast on ette nähtud kalmistu väravate restaureerimiseks. Perspektiivis on Vello Luki sõnul kogu kalmistu mõõdistamine ja inventariseerimine. Siimusti kalmistul on praegu need tööd just käsil. Lisaks sellele on Siimustisse tellitud urnimatuste projekt ja käsil on ka muud korrastustööd.

Kogu kultuuri näitaja

“Kalmistukultuur näitab tegelikult kogu rahva kultuuritaset,” on Helju Sihver kindel. Samuti tahab ta inimestele südamele panna seda, et korrashoidmist vajavad nii Vabadussõja mälestusmärgid kui ka ühishauad. “Kõikides neis puhkavad ju inimesed,” leiab ta.

See aga, kui kultuursed me oleme, peegeldub suuresti meie rahupaikades. Kas ja kuidas me suudame austada oma esivanemate ja kõikide teiste viimset puhkepaika, näitab, kui palju meis ja meie järeltulijates on lugupidamist elu ja surma ees.

VAIKE KÄOSAAR

blog comments powered by Disqus