Jõgeva maakonna piiridesse jääb 51 kalmistut. Need on ajaloo- ja arheoloogiamälestised, mis kuuluvad muinsuskaitse alla. Kalmistute praegusest seisukorrast täpsema ülevaate saamiseks käib nende inventariseerimine ning kalmistute korrastamise ja rekonstrueerimisprojektide koostamine.
Äsja jõuti sellise mahuka tööga ühele poole Laiuse kalmistul ja eile andis projekti autor, maastikukujunduse agronoom Andres Pohla selle töö tellijale ? Jõgeva vallavalitsusele ? üle.
Neljas eksemplaris (ka digitaalselt) vormistatud projektist antakse kaks Muinsuskaitseametile. Töö sisaldab ajaloolisi andmeid ja annab üksikasjaliku kirjelduse selle praegusest seisundist. Inventariseerimisplaanile on kantud kõik säilinud hauatähised, piirded ja olulisim madalhaljastus. Kindlaks on tehtud ka kõrghaljastuse seisund ja liigiline koosseis. Et kalmistutel on rohkesti täiesti või poolenisti kuivanud või pehkinud puid, sisaldab projekt ka raieplaani ja soovitusi haljastustöödeks.
Inventuur tehtud kolmel kalmistulLaiuse kalmistul on 2438 hauaplatsi või üksikult seisvat hauatähist. Inventuuri käigus pandi kirja kõik maetute nimed, sünni- ja surmadaatumid, mis olid tähistel veel vähegi loetavad. Tavaliselt on ühel matuseplatsil neli-viis hauda, nii et üle lugeda ja kirja panna tuli üle kümne tuhande nime. Piiblitekstide ja järelehüüete ülestäheldamine sellesse projekti ei mahtunud, küllap tehakse seda tulevikus ? inventariseerimisprojekt on ju paikkonna kodu-uurijatele heaks abiliseks kalmistule maetud tuntud isikute tuvastamisel.
Laiuse kalmistu on Torma ja Siimusti järel Jõgeva maakonna kolmas suurem kalmistu, kus on jõutud teha inventariseerimine. “Senini polnud meil kalmistutest kindlat plaani paberitelgi, rääkimata plaani digitaalsest variandist. Nüüd on Siimusti ja Laiuse kohta täpne ülevaade olemas ja saame hakata kalmistumajandust edaspidi korraldama ja korrastama nii, nagu vaja. Mitte kaootiliselt nagu paarkümmend aastat tagasi. Kui surnuaedade vanem osa on korrapäraselt platsideks jaotatud, mida eraldavad jalgteed, siis eelmise sajandi lõpu uued matuseplatsid on kohati risti-rästi ja mõnele kalmule pääsemiseks tuleb minna üle teiste hauaplatside. Inventariseerimismaterjalidel on suur praktiline tähendus: saame teada, kus on tühjad või hooldamata hauaplatsid, kuhu oleks otstarbekas rajada plats urnimatusteks ning millised on kõdunenud või kuivanud ja ohtlikuks muutunud puud, mis vajavad mahavõtmist,” selgitas Jõgeva vallavalitsuse keskkonna-vanemspetsialist Vello Lukk pärast ligemale saja tuhande kroonise tellimustöö vastuvõtmist.
Järge ootab MõisakülaJärgmisena on kavas teha inventuur Mõisaküla kalmistul. Jõgeva vallaametniku sõnul on selle surnuaia hooldamisele senini liiga vähe tähelepanu pööratud.
Maakonna kolme kalmistu inventeerimisprojekti autor Andres Pohla peab äsjalõppenud tööd senistest kõige mahukamaks ja raskemaks. “Laiusel on ju suur, ligemale kaheksahektariline vana kalmistu, mis võeti kasutusele juba 1777. aastal. Tavahooldus on seal normaalne, kuid maastikuhaljastuse spetsialistina pean seda mittekorras surnuaiaks, sest siin on ligi paarsada raugaeas puud, mis poetab oksi juba väiksemagi tuulepuhangu ajal. Mõned kased ja kuused on muutunud lausa eluohtlikuks. Minagi oleksin ühe jämeda kasetoikaga peaaegu pihta saanud. Olen teinud projekte ka mitmele Järva- ja Raplamaa kalmistule, võrreldes teiste Kesk-Eesti kalmistutega pean Laiuse eripäraks, et siin on tohutult palju raudriste ja marmorist hauatähiseid. Nendel olev kiri oli enamjaolt tuhmunud ja õige paljusid messingist või vasest silte tuli puhastada, see tegi töö aeganõudvamaks. Eks see töö olnud ka sportlik: tähistele märgitu kirja panemiseks tuli iga päev teha tuhandeid kükke,” mainis Andres Pohla.
Kuusk ja kask pole kalmistupuud
Laiusel, nagu Torma ja Siimusti kalmistutelgi, on suuremaks probleemiks kuivanud puud. “Harilik kuusk ja arukask oma pinnapealse laiuva juurekavaga on kalmistule kõige vähem sobivad puud. Sügavajuurelised (mänd ja tamm) on oluliselt tormiheitlikumad, samas aga oma juurte tõttu tülikad hauakaevamisel.
Kalmistule sobivad jalaka, saare, pihlaka ja läätspuu leinavormid, kalmistu valgusküllasemas osas ka kase ja paju leinavormid. Parim okaspuu on kalmistul elupuu oma rohkete teisendite ja sortidega, vähemal määral ka jugapuu ja kadaka erinevad sordid. Suuri, laia võraga puid ei tohiks kalmistule istutada, paljudel linnakalmistutel on see isegi keelatud,” teadis maastikuagronoom.
Keskkonnaspetsialist Vello Lukk pidaski vanade puude mahavõtmist esmaseks tööks: “See on väga kulukas ettevõtmine ja selle töö tegijat on raske leida. Kui pargipuude mahavõtjat veel leiab, siis kalmistul haudade vahel, puid jupiviisi maha saagijaid, ja selliseid, kes hauaplatse ja tähiseid ei kahjusta, on vähe. Mullu tegime riigihankepakkumise viiele firmale, vastas vaid üks. Tänavu on ohtlike puude langetamiseks eraldatud valla eelarvest 50 000 ja muinsuskaitseameti poolt 15 000 krooni.”
ARDI KIVIMETS
