Kalle Küttis: “Oluline pole koolihoone, milles õpitakse, vaid seal antava hariduse kvaliteet”

Haridus- ja teadusministeeriumi üld- ja kutseharidusala asekantsler Kalle Küttis on arvamusel, et  hariduselu tulevikku silmas pidades pole kõige tähtsamad mitte koolimajad, vaid õpikeskkond nende sees. Jõgevamaa koolielu arengust rääkides märkis ta, et ministeeriumis tehakse ettevalmistusi koostööleppe allkirjastamiseks riigigümnaasiumi avamiseks Jõgeval.  Riigivaraosakond tegeleb CO2 saastekvootide müügist tulevate summade finantseerimisskeemide korraldamisega, et riigigümnaasiumi hooneks kavandatav Aia 24 hoone renoveeritud saaks. Puurmani Gümnaasiumi muutumist põhikooliks nägi Küttis juba ette ja sama käekäik ootab tema sõnul ka Tabivere Gümnaasiumi. Oskar Lutsu Palamuse Gümnaasiumi püsimajäämiseks oleks väljapääs koostöö Luua Metsanduskooliga.

Töötate haridus- ja teadusministeeriumi asekantslerina huvitaval, kuid keerulisel ja ka vastuolulisel ajal. Vähese õpilaste arvu tõttu ootab mitmeid gümnaasiume põhikoolideks ja põhikoole algkoolideks muutumine.  Samas on tekkinud lootus, et hea gümnaasiumihariduse andjaks kujunevad riigigümnaasiumid.  Kellena end praegu rohkem tunnete, kas hariduselu reformijana-uuendajana või inimesena, kellel tuleb olla kaasosaline ebapopulaarsetes, kuid paratamatutes protsessides?

Minu eesmärk ei ole kunagi olnud olla reformija-uuendaja. Pigem tunnen info omajana vastutust, et lahendused oleksid süsteemsed. Kuigi gümnaasiumivõrgu mõtestatud ümberkorraldamine ei leidnud poliitilist toetust, olen veendunud, et see oli viga. Inimlikult saan ma aru väikeste gümnaasiumide omanikest ja õpetajatest, kuid tihti unustame,  et kool on siiski laste jaoks. Tihti öeldakse, et lapsed ise tahavad kodu lähedal gümnaasiumis õppida, kuid me peame tundma täiskasvanutena ka siin vastutust. Kui õpetajate tervist kaitstakse liigse töökoormuse eest ametiühingute kaudu, siis lapsi ei kaitse täiskasvanute soovi eest  gümnaasiumikeskkonnaks mitte sobivat kooli igal juhul säilitada keegi. Praegu on uue  seaduse vastuvõtmisest  möödas vähem kui aasta, kuid koole suletakse juba järjest. Kahjuks on nende sulgemine süsteemitu ja alati mitte kõige mõistuspärasem. Suletakse oma valla põhikoole lootuses, et nii säilitatakse oma gümnaasium. 

Jõgevamaal on üks paiku, kus tuleb koolielu tulevikus suhtes otsus vastu võtta, Mustvee, kus praegu tegutseb nii eesti kui vene õppekeelega gümnaasium. Usutavasti on suur osa Mustvee vene kogukonnast huvitatud omakeelse kooli säilimisest.  Kui reaalne oleks nende koolide baasil luua uus gümnaasium, kus õpivad mõlemakeelsed lapsed?

Minu hinnangul on see väga reaalne ja kõrvalt vaadates näib, et see on ainuke võimalus, et gümnaasiumiõpe Mustvees säiliks. Ühe variandina olen pakkunud seal kooli, mida juhiks üks direktor ja kus oleks kolm osakonda: venekeelne põhikool, eestikeelne põhikool ja gümnaasium. Gümnaasiumiosas on võimalik õppetööd korraldada nii, et  osa aineid õpetatakse venekeelsetele lastele nende emakeeles ja 60 protsenti  aineid, mis on kohustuslik õpetada eesti keeles, saakski õpetada koos eesti keeles. Selline lahendus aitaks kokku hoida ressursse olukorras, kus kool peab suutma tagada gümnasistidele kolm õppesuunda. 

Mustvee olusid peaksite tundma eriti hästi, sest Mustvee Gümnaasiumis töötab eesti keele õpetajana teie tütar Marja Liisa Küttis. Kas olete temaga kohalikke haridusprobleeme arutanud, on ta Teile oluliseks infoallikaks ja nõuandjaks?

Arutanud oleme küll. Lapsed on alati vanematele tänuväärt nõuandjad. Eks ta ole kursis minu ettepanekuga ja ootab, kas kohalik võim seda ettepanekut mõistlikuks peab. Vähemalt tema toetus sellele ideele on küll olemas. 

<b>Tulevikus peaks gümnaasiumiõpilane saama valida  mitme õppesuuna vahel.  Peipsi Kalurite Ühingu esimees ja Eesti Mereakadeemia nõunikekogu liige Priit Saksing on algatanud idee avada Mustvees koostöös mereakadeemiaga merendusklass. Mõttele lubab kaasa aidata ka uue Riigikogu liige, Jõgeva eksmaavanem Aivar Kokk. Mida arvate sellest ideest?

Kaubal on jumet! See võikski olla üks kolmest Mustvee gümnaasiumi  tulevasest õppesuunast. 

Jõgeva linnavolikogu otsustas aga võtta suuna riigigümnaasiumi loomisele ja selles perspektiivis edasi liikumiseks sõlmisid haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas ja linnavolikogu esimees Meelis Pauklin ühiste kavatsuste lepingu. Millised tööd ja lahenduste otsimised on sellest lepingust teoksil haridusministeeriumis?

Valmistume koostööleppele alla kirjutamiseks ja meie riigivaraosakond tegeleb CO2 kvootidest tuleneva finantseerimisskeemi korraldamisega. 

Mis saanuks, kui riigigümnaasiumi poleks otsustatud Jõgevale luua?

Ega ei olegi veel otsustatud! Alla on kirjutatud ühiste kavatsuste kokkulepe, milles avaldatakse soovi jõuda riigigümnaasiumi mudelini. Mis siis juhtub, kui riigigümnaasiumi ikkagi ei tule? Mis seal siis ikka juhtub. Ju otsustab omavalitsus mõne aja pärast ühe kooli gümnaasiumiosa sulgeda ja jätkata ühes koolis. Mina ise pooldan siiski plaanitud ja läbikaalutud lahendusi. Arvan, et õpilaste  arvu vähenemise surve all oleks vale ainult kooliti gümnaasiumiosa sulgeda. Vormi muutes on mõistlik teha seda koos sisu muutumisega, st jätkata põhikoolide ja nn puhaste gümnaasiumidega. 

Mille poolest võiks tulevane  Jõgeva riigigümnaasium erineda teistest sarnastest gümnaasiumidest? Mis looks sellele koolile üle Eesti kõrge maine?

Sellele on keeruline vastata. Eks see saabki meie koostööleppe teemaks, sest selles fikseeritakse ka õppesuunad, mida Jõgeva Riigigümnaasiumis arendama hakatakse. Meie soov on, et sellelaadne initsiatiiv tuleks Jõgeva linnalt. Seda peab otsustama kohalik kogukond. Riigigümnaasium on ainult koolipidamise vorm. Kooli sisu peab tulenema Jõgeva linna inimeste soovidest. 

Riigigümnaasium on Jõgeval plaanis avada Aia 34 hoones. Mitmes ajaleheartiklis on toonitatud, et tegemist on stalinliku arhitektuuriga majaga. Pealegi kaunistas hoone esist omal ajal Lenini monument. Omavad need märgid Teie arvates ka mingit tähendust?

Tähendust omavad need kindlasti. Sümbolitel on meie elus suurem tähendus, kui me seda tihti adumegi. Riigikooli pidamist nad selles majas küll ei takista. Pigem näen siin võimalust kooli õppesuundade välja mitmekesistamiseks. On ju see maja ja sellega seotud sümbolid siiski osa meie ajaloost ja tulevastele põlvedele tuleks ka neist jutustada. Meil on üles kasvanud juba üks põlvkond, kes on sündinud Eesti Vabariigis ja nende ilmajätmine teadmistest Nõukogude võimu toimetamisest siinkandis oleks väär. Mõistan juba praegu oma lapselapsi kuulates, et nende suhe toonaste sündmustega on väga pealiskaudne ja liialt neutraalne. Võib juhtuda, et varsti küsivad meie oma lapselapsed,  miks inimesed küüditajatele  politseid ei kutsunud. 

Jõgeval võib aeg-ajalt tunda konkurentsi ja mõneti ka nii-öelda aasimist kahe kooli  — Jõgeva Gümnaasiumi ja Jõgeva Ühisgümnaasiumi — vahel. Millisel moel võib see raskendada paikkonna haridusprobleemide lahendamist?

Selline konkurents koolide vahel on tuttav ka mõnest teisest paigast. Niikaua, kui õpilasi oli piisavalt, oli sellisel konkurentsil ka mingi positiivne tähendus. Vanemad said valida kooli, mis lastele paremini sobis. Nüüd, kus konkureeritakse põhiliselt õpilaste pärast, mitte selle pärast, millise kooli kultuur on õpilase arenguks soodsam, on selline konkureerimine mõttetuks muutunud. Selliselt jätkates ei jätku varsti kummalegi tublisid lapsi ja õpetajaid ning probleemide lahendused on valusamad, kui need võiksid olla mõtestatult tegutsedes. 

Viimane kooliuudis Jõgevamaalt tuli Puurmanist. Vallavolikogu otsustas, et senine Puurmani Gümnaasium jätkab põhikoolina. Kas see oli Teie arvates ainuvõimalik variant või olnuks jumet ka näiteks täiskasvanute keskkooli loomisel Puurmanisse või Jõgeva riigigümnaasiumi filiaalil, kus näiteks õppesuunaks keskkonnakaitse, pidades silmas Alam-Pedja looduskaitseala lähedust?

See, et Puurmanis  ei ole gümnaasiumina võimalik jätkata, oli selge juba mõni aasta tagasi. Ise rääkisin Jõgevamaa koolivõrgust kaks aastat tagasi Jõgevamaa hariduskonverentsil. Täiskasvanute gümnaasiumi säilitamine Puurmanis vaevalt midagi lahendab. Alam-Pedja looduskaitseala võimaluste kasutamist riigigümnaasiumi õppetöö korraldamisel näen küll. Eriti kui arvestada asjaolu, et uue õppekava tingimustes peab igas gümnaasiumis olema  ka loodusteaduslik õppesuund. 

Oletame, et Põltsamaa linn soovib, et  Puurmani valla gümnaasiumiealised  noored asuvad õppima Põltsamaa Ühisgümnaasiumis. Mida tuleks teha, et nii läheks?

See saab olema raske, kuid kindlasti mitte võimatu. Esimese sammuna peaks kokku saama kahe omavalitsuse hariduskomisjonid, kaardistama olukorra ning hindama, kas ja kuidas edasi minna. 

Olete nõus sellega, et Põltsamaal on üldse üks stabiilsemaid hariduskeskkondi, kus põhikool ja gümnaasium ühes hoonetekompleksis paiknevad? Kuivõrd võib selle mudeli püsima jäämises kindel olla kümne-kahekümne aasta pärast ja ka kaugemas tulevikus?

Olen kindel, et nn puhtad gümnaasiumid tekivad. Tähtis pole see, millistes hoonetes asutakse. Hiljaaegu oli mul välislähetuses võimalik külastada koolihoonet, kus oli sees kuus kooli — igal korrusel oma õppeasutus. Ma ei ütle, et Eestis peaks mindama totaalselt seda teed. See on pigem suurte riikide eripära. Tõin selle näite sellepärast, et kinnitada: majad ei ole nii tähtsad. Tähtsam on laste õpikeskkond hoonete sees ja siin on mu seisukoht kindel — põhikool ja gümnaasium vajavad erinevaid õpikeskkondi. 

Kui tõenäoliseks peate gümnaasiumihariduse säilimise võimalust Palamusel ja Tabiveres?

Tabiveres kindlasti mitte. Palamuse ainuke lahendus on koostöö Luua Metsanduskooliga. 

Milleni võiks viia erinevates valdades asuvate gümnaasiumide soov koopereeruda, koostööd teha? 

Pean seda mõistlikuks, kui  see kohaliku poliitika seisukohalt  vajalik on. Tean, et praegu tegutsetakse selles suunas Läänemaal, Järvamaal ja Lääne-Virumaal. Just 1. aprillil kohtun Haljalas Kunda, Haljala, Vihula ja Viru-Nigula omavalitsusjuhtidega, et arutada mitme valla ühise gümnaasiumi loomise võimalusi. 

Kui suurel määral peate õpilaste arvu vähenemise  põhjuseks Jõgevamaal Tartu lähedust ja selliste kuulsate koolide nagu Hugo Treffneri ja Miina Härma Gümnaasiumi olemasolu?

Ma ei usu, et need koolid on Jõgevamaale suuremaks probleemiks kui Viljandimaale, Võrumaale või Põlvamaale. Küsimus ei ole nende koolide olemasolus, vaid selles, et ümberkaudsetes maakondades ei ole piisavalt pingutatud oma maakonnas kasvõi ligilähedaselt samaväärse õpikeskkonna loomiseks. 

Te olete teise kõrgharidusena õppinud ka psühholoogiat. Kui vaadata selle eriala vaateviklilist, mida võivad ühe või teise paiga inimesed tunda, kui kaob gümnaasium või ka põhikool? Kas nad võivad sellistes olukordades vajada ka psühholoogilist abi ja nõustamist  ja mismoodi psühholoogoina selles suunas ise töötaksite?

Seda probleemi võimendatakse üle. Eestis on täna 226 omavalitsust. Ainult 104-s neist on gümnaasium. Ma ei ole kuulnud, et ülejäänud omavalitsustest oleks tulnud taotlusi psühholoogilise abi saamiseks põhjendusega, et neil gümnaasiumi ei ole. Eestis on kohustuslik põhiharidus ja selle peab tagama omavalitsus. Gümnaasiumivõrgu kujunemine on kindlasti maakondlik või üleriigiline küsimus, mitte ühe väikese omavalitsuse mure.

Samas olen seda meelt, et kohtades, kus gümnaasiumiosad sulguvad, peaksid omavalitsused kandma hoolt üle jääva kaadri ja hoonete eest.

i

JAAN LUKAS

blog comments powered by Disqus