Veidi üle tuhande elanikuga väikelinna keskväljak ja mitu tänavat oli müügilette, ajutisi kioskeid ja rahvast tihedalt täis. Parkimisplatsikesed ja laadale lähemale jäävad tänavad jäid sadadele siiasõitnud autodele kitsaks, nii et alles keskpäeval kohale jõudnud laadalistel tuli kenakesti pikk jalutuskäik ette võtta. Linna vähe tundvale külalisele juhatasid laadaplatsi kätte sibulakottide ja kompsukestega vastuvoorijad.
Kuigi oli sibulalaat, pakuti siingi põhiliselt riideid, jalatseid ja igasugust nipet-näpet. Oli tünnikesi, punutud korve ja kaabusid, puunikerdusi ja muud käsitööd, kuid ei puudunud ka kurgid-tomatid, paprikad ja bakla?aanid ning muu aed- ja köögivili. Eriti ohtralt oli meemüüjaid. Mõni lubas hinnapärijale prooviks ka lusikatäiekese mett mokale määrida ja küsis kilo magusa eest 85 krooni, teine lubas anda seitsmekümne eest, aga ainult siis, kui võtad vähemalt kolmeliitrilise purgitäie.
Peotäis sibulaid pealekauba
Ehtsat sibulalaada hõngu sai tunda alles keskväljaku ääres. Lettidel ja kaubakärudel säras mitmes suuruses ja värvitoonis sibulaid. Oli kuldseid ja hästi kuivi mugulaid, mis kaalule tõstes lausa sahisesid, kuid ka poolkuivi ja rohelisi sibulaid. Ühel letil oli kuhjake mehise kämbla suurusi mugulaid, silt viitas, et tegemist on hiidsibulaga ?Stuttgarter Riesen?. Teised sibulakaupmehed ja -naised kiitsid oma kaupa kui kohalikku.
?Astu ligi, hea Piirissaare sibul. Ostad rohkem, saad odavamalt,? meelitas mustjaspruuniks päevitunud näoga turske meesterahvas oma sibulakoorma juurde. Ajas semulikult juttu, nagu oleksime juba ammused tuttavad. Rääkis vene keeles, nagu siinsetest sibulamüüjatest enamik. Kallaste sibulalaadal olla ta viiendat korda, Piirissaarest toob ta kauba paadiga Mehikoormasse, seal laadib autole ja sõidab turgu otsima.
?No kuhu mujale ma need sibulad ikka panen, Peterburi turule ju enam ei pääse,? kurtis Andron. Tänavu olla tal väga hea saak, mõne tuhande ruutmeetri suurusele liivasele sibulamaale olidki suuremad sajud just head. Mugulad korjas ta põllult juba paar nädalat tagasi ja lasknud neil kuivatusrestidel kõvasti tuulduda. ?Seisavad jaanipäevani, viis krooni kilo, muudkui võta,? upitas ta ühte kümnekilost sibulakotti uudistajale lausa sülle. Kahtlejale lisas peotäie tasuta juurde ja lubas järgmine kord püsikliendile hinda veelgi allapoole lasta ? kuuldavasti peetakse laata ka järgmisel aastal.
?Nõukogude ajal toimusid sibulalaadad kuni 1986. aastani, viis aastat tagasi tuli tollasel linnapeal härra Hilpusel mõte traditsioon taastada ning nüüd on üritus iga aastaga järjest rohkem populaarsust kogunud,? ütles Kallaste praegune linnapea Viktor Nukka.
?Eks meie linnaga on ikka nii, et suvel, ka siis, kui ei ole suurüritusi, on linnas elanikke peaaegu poole rohkem,? ütles umbes 1250 elanikuga Eesti väikseima linna linnapea.
Kokku said sibulakasvatajad üle Eesti
Sibulalaat tõi kohale müüjaid ja ostjaid üle Eesti, esindatud olid näiteks mee- ja sibulamüüjad kõikjalt Peipsi äärsetest asulatest, isegi Piirisaarest, aga ka Tartust, Türilt, Järvamaalt ja mujaltki.
Linnapea sõnul toimub lisaks sibulalaadale Kallastel igal aastal veel kaks suurt üritust, mis rahvast kokku meelitavad: meepäev ja Karakatitsa. Viimatinimetatu kujutab endast ?kummijukude? paraadi mööda linna. Sellist veidravõitu nime kannavad kalurite endi tehtud jääsõidukid.
Sibulalaadal maksis kilo seda aedvilja viis krooni ning tublimad kasvatajad suutsid päevaga ära müüa 600 kilo ja rohkemgi. Ostjatest puudust ei olnud – mõni võttis korraga 10, 30 või isegi 50 kilo, mõistagi oli ka neid, kes kilokaupa ostsid.
Tartus viitkümmet mesitaru pidav vanapaar müüs laadal meepäeval esikoha saanud maiust. Mekkida pakuti seda kõigile möödujatele, mesi oli tõesti väga maitsev ja samas ka hästiminev kaup.
Tartu mees Richard Pihlakas pakkus aga mahedamaitselist suurt salatisibulat, mida tema põllumajandusülikoolis õppiv poeg katse korras kasvatab. Samuti kärjemett, seda küll purgimeest veidi kõrgema hinnaga.
Sarnane laat veel Põlvamaal
Kuigi laadale olid oodatud eelkõige sibula, mee ja kalatoodete pakkujad, oli sealt võimalik leida kõikvõimalikku kaupa: kolme krooni eest sai näiteks klaasitäie mustikaid, 25 krooni tuli välja käia pohlade eest, mis veel täielikult valmida polnud jõudnud.
Kala küll õhtupoolikul Peipsiäärse linna laadal ei näinud, kalatarbeid oli aga saada küll, samuti koduveini, looduslike salve ja käsitööd. Käsitööst pakuti näiteks isevalmistatud lusikaid, soolatoose, lõikelaudu ja muud sellist, aga võis leida ka looduslikke punutisi ning naiste valmistatud linikuid ja riideesemeid.
Taoline sibulalaat on Eestis üsna unikaalne, teadaolevalt korraldatakse sarnaseid veel Põlvamaal Lüübnitsa külas.
Laadakülastajate sõnul on see üritus nende jaoks oluline, et asulal ikka nii-öelda elu sees hoida. Kallaste kauaaegne elanik Tatjana ütles, et tema on igal aastal sibulalaadalt mitmesuguseid kasulikke asju saanud. Iga-aastaste ostude hulka kuuluvad kindlasti sibulad, mida siit saab väga odavalt, tavaliselt ostab ta ka purgi mett ja veel igasugust pudi-padi.
Kooliõpilaste Sergei ja Vitali jaoks on laat aga rohkem meelelahutus. Sergei rääkis, et ta vanemad on ostnud küll varemastel aastatel laadalt sibulaid ja ka muud, kuid tema jaoks on see üritus pigem vaba aja veetmise võimalus.
?Sibulaid kasvatan ma oma aiamaalapil ise, neid siit osta vaja pole, aga olen alati laadalt saanud kooli minevatele lastele mõne riideeseme või midagi muud vajalikku,? ütles noor ema Ene.
Et reedest pühapäevani toimusid Kallaste linna päevad, oli mitmeid teisigi üritusi. Reedel korraldas Kallaste linnapea Viktor Nukka ettevõtjatele vastuvõtu, mis oli pühendatud Eesti Vabariigi taasiseseisvumispäevale ja pühapäeval toimus
rahvamajas tantsuõhtu. Laupäev oli aga hommikust kuni keskööni tihedalt sisustatud. Meelt lahutati erinevate etteastetega, oli võimalus sõita poni või hobusega,
lastele oli platsile üles pandud batuut. Sai ka paadiga Peipsil sõita. Õhtul toimus disko ja sai näha ilutulestikku.
EEVA PAJUMÄGI
EVA KLAAS
ARDI KIVIMETS
