Kolmkümmend aastat on Jõgevamaa spordielu korraldanud ja juhtinud maakondlik spordiliit Kalju, mis loodi 16. veebruaril 1989. Homme märgitakse ümmargust juubelit Adaveres toimuva piduliku koosviibimisega.
1980ndate lõpuaastad olid Eestimaal maakondlike spordiliitude moodustamiste (ka taastamiste) aeg. Jõgeval, kus 1987. aastast vedasid piirkondlikku spordielu kahasse rajooni spordikomitee ja Kalevi rajooninõukogu, koguneti ühisele konverentsile just eelnimetatud kuupäeval.
Kokkutulnud spordirahvas otsustas kohaliku spordikomitee ning Kalevi ühendada ja nii sündis Jõgeva rajooni spordikoondis. Ühenduse nimeks sai konverentsil viibinud Eesti NSV spordikomitee juhi Mati Margi ettepanekul Kalju.
„Mis nime te mõtlete ja kaugelt otsite. Teil oli ju Jõgeval kunagi spordiselts Kalju ja pange ka nüüd nimeks Kalju,” ütles nime ristiisaks saanud Mark. Tema ettepanek kiideti heaks.
Jõgeva Kalju kui selts
Tõepoolest, sõjaeelses Eestis eksisteeris spordiselts Jõgeva Kalju, mis tegutses Jõgeva linnas (alevis) ja ümbruskaudsetes valdades. Teadaolevalt esmakordselt maini Jõgeva alevi spordiseltsi juulis 1921. Järgmise aasta 6. septembril andis alevivalitsus spordiseltsile mängumaaks 2,5 vakamaad, mida võis spordiselts kasutada ilma edasiandmise õiguseta. Kuni 1923. aasta juunis muudeti veidi spordiplatsi maa asendit ja selle kasutajaks nimetati esmakordselt juba spordiselts Kalju.
Jõgeva Kalju täpne asutamisaeg on tekitanud vasturääkivusi. Eesti Spordi Keskliidu registri järgi registreeriti see 1923. aastal ning seda on loetud ka seltsi algusajaks. Seda kinnitab ka tõsiasi, et 1928. aastal tähistati pidulikult seltsi 5. aastapäeva. Samas kui ajalehe Põltsamaa Teataja sõnul tähistati 1932. aastal Kalju 10. aastapäeva.
Segaduse võis põhjustada asjaolu, et 1922. aastal eksisteeris küll Jõgeva alevi spordiselts, mis ei olnud aga riiklikult registreeritud. Ametlikult alustas selts Kalju nime all tegevust siiski järgmisel aastal. Seda kinnitas ka ühes jutuajamises legendaarne Jõgeva spordimees Valdur Rajalo: „Kalju asutamiskoosolek toimus 1923 kevadel. See võis olla ehk aprillikuus, kui me koos isaga sellest osa võtsime.”
Seltsi asutajaliikmeid oli toona 21. Juhatuse esimeheks valiti J. Visnapuu, kes juhtis seltsi tegevust esimesel kahel aastal. Harrastati nelja spordiala: jalgpalli, kreeka-rooma maadlust, poksi ja võimlemist. Hiljem lisandusid kergejõustik, tõstmine, võrkpall ja suusatamine.
Esimestel aastatel kasvas Kalju liikmete arv kiiresti. Juba 1924. aastal oli seltsil üle poolesaja liikme. Põhikiri nägi ette aastamaksu 50 senti liikmelt. Peamisteks sissetulekuallikateks olid siiski võistluste ja spordipidude korraldamine ning metseenide toetus. Suurim toetaja oli algusest peale ärimees Johannes Võsu, kes 1930ndatel oli ka seltsi esimees.
Kalju esindusalaks kujunes aga jalgpall, kus meeskond Valdur Rajalo juhtimisel võitis Lõuna-Eesti meistritiitli ja kuulus 1935. aastal Eesti tosina tugevama klubi hulka. 1943 jõudis meeskond aga Eesti karikavõistlustel veerandfinaali.
Lisaks oldi edukad veel kergejõustikus, maadluses ja tõstmises, kus tooni andsid Laiuse, Vaimastvere ja Sadala kandi spordimehed. Jõgeva Kalju likvideerus lõplikult 1944 sügisel.
Spordiliidu keerulised ajad
1989 talvel moodustatud Jõgeva rajooni spordikoondis Kalju juhtimiseks moodustatud nõukogusse valiti 31 (!) liiget. Esimehena hakkas Kaljut juhtima Uno Valdmets, käsipallitreener ja kehalise kasvatuse õpetaja Põltsamaalt.
„See oli suurte muutuste aeg, kus tuli ka palju tühja tööd teha. Mind päästis see, et mul oli vene sõjaväest ohvitseri karastus olemas. Seepärast julgesin selle koha vastu võtta. Minu õnneks oli spordirahvas siis ka väga aktiivne,” meenutab Valdmets.
- mail 1990 oli Kalju üks kolmest esimesest maakondlikust spordiliidust, kes astus taastatud Eesti Spordi Keskliidu liikmeks. Samal suvel oli Kalju üks Eesti Maaspordiliidu asutajatest.
- aasta kevadel toimunud Kalju 1. kongressil asendati spordikoondise nimi spordiliiduga. Aasta hiljem lahkus Valdmets ametist ning tema asemel hakkas maakonna spordielu juhtima spordihoone Virtus direktor Ivo Reinmaa.
Valdmetsa sõnul olid need spordile erakordselt rasked ajad. „Majandid kadusid ja koos sellega senine rahastamissüsteem. Sport pidi jääma omavalitsuste ja klubide kanda, kuid loomulikult ei vedanud see välja.”
Kalju omandis oli siis küll piisavalt spordirajatisi (kinnisvara), mida aga ei suudetud majandada ega hoida. Järgnenud kolme aastaga närbus majanduslikest muutustest tingituna Jõgeva spordielu igal rindel. 1995–1997 juhtis Kalju tegevust endine kümnevõistleja Hanno Koll. Tema eestvedamisel alustati maakondlike spordimängudega, kuid finantsiliselt elati päev korraga. Päevakorda tõusis isegi Kalju likvideerimine, sest tegevuseks puudus rahaline kate.
- mail 1997 toimunud Kalju üldkoosolekul valiti esimeheks taas Uno Valdmets. „Pärast klubidega arupidamist otsustasin tagasi tulla. Laenasin Kaljule 50 000 krooni ja töötasin esimene pool aastat palgata. Samal ajal tegin kaks väga olulist otsust: juhatuse liikmeteks said maavanem Meelis Paavel ja omavalitsusliidu esimees Toivo Ilves,” ütleb Valdmets nüüdki.
20 aastat stabiilsust
Selle tulemusena sõlmiti 1998. aastal esimene koostööleping Jõgeva Linnade ja Valdade Liidu ning Kalju vahel maakonna sporditegevuse rahastamiseks. Just sealt alates tagasid Kalju ja Jõgevamaa Omavalitsusliidu vahelised koostöölepingud spordiliidule stabiilse arengu. Praegu jätkub analoogiline koostöö juba kolme omavalitsusega, Jõgeva, Põltsamaa ja Mustvee vald toetavad spordiliitu aastas 40 sendiga ühe oma elaniku kohta.
- aastal sai Kalju endale ka esimese presidendi, kelleks valiti omavalitsusjuht Toivo Ilves, kes kandis seda rolli pea 11 aastat. Järgnenud aastate selgesuunalise tegevusega tõestas spordiliit nii oma usaldusväärsust kui ka vajalikkust meie spordimaastikul.
- aastal tähistati esmakordselt Kalju juubelit (10 aastat) ja toimus 2. spordikongress. 2001. aastal astuti EOK liikmeks ning 2003. aastal jõuti 3. spordikongressi korraldamiseni. Nii on aastate jooksul spordiliidu laiapõhjalise juhatuse ning omavalitsuste toel seistud hea maakonna spordi arendamisel. On olnud kordaminekuid, mis vaid kinnitavad spordiliidu olulisust praeguses killustuvas maailmas. Jõgevamaa Spordiliit Kalju on suutnud ajaga kaasas käia.
Tänane Kalju eelarve, mis küündib 100 000 juurde, moodustub lisaks omavalitsuste rahale veel ka vabariigi Kultuuriministeeriumi ja Eesti Koolispordiliidu toetussummadest. Lisaks projektidest ja fondidest saadav raha.
„Stabiilne areng on meil võimaldanud korraldada maakonna spordielu ning esindada Jõgevamaad võrdlemisi edukalt üleriigilistel mängudel. Seda vaatamata elanike arvu püsivale kahanemisele. Kui 1997. aastal tegevjuhina alustasin, pidin spordiliidule laenama 50 000 krooni. Praegu on Kalju pangakontol eelmise aasta jääk ca 50 000 eurot,” võtab Valdmets kokku spordiliidu tegevuse.
Jõgevamaa Spordiliit Kalju
Presidendid
1998 – 2009 Toivo Ilves
2009 – 2013 Kalev Kurs
2013 – 2016 Toivo Tõnson
2016 – ……. Tarmo Raudsepp
Esimehed
1989 – 1992 Uno Valdmets
1992 – 1995 Ivo Reinmaa
1995 – 1997 Hanno Koll
1997 – ……. Uno Valdmets
TIIT LÄÄNE
