?Tulin lõuna ajal korra kodust läbi ja lasin oma Karu – ta mul üle aastane, tõupuhas saksa lambakoer – toast välja jooksma. Koer teeb tavaliselt oma tiiru kähku ära, seekord jäi aga heinamaa serva kauemaks peatuma. Vaatasin sinnapoole ja ei usu oma silmi ? kotkas ajab koera taga,? meenutab Jüri Morozov.
Ta pani koera kinni ja läks lindu lähemalt vaatama. Selles, et tegemist on kotkaga, mees ei kahelnud. Raskusi oli vaid liigi määramisega, elutseb ju Eestis kuus liiki kotkaid: kalju-, meri-, kala-, madu-, suur ja väike konnakotkas.
Meile jäävad talvituma vaid meri- ja kaljukotkas, seetõttu läks liigitamine lihtsamaks, pealegi on looduselembene mees liikunud palju mööda metsi ja rabasid. Näinud hunti ja karu, tetre ja metsist, kulle ja kotkaid.
?Meil siin Saare kandis on metsloomade ja lindudega kohtumine üsna tavaline. Karugi käib Kastepiisa talus igal sügisel õunu söömas ja tiigist vett joomas. Hunte pole oma õues veel näinud, kuid nende ulgumist on tihti kuulda. Oma rännakutel olen näinud ka kotkalende. Suure ja väikese konnakotka vahet on siiski raske teha,? nendib Morozov. Kohe teavitas ta ebatavaliselt käituvast kotkast keskkonnateenistust.
Kotkas sai sooja teki alla
Haruldast külalist, kaitstavate liikide esimesse kategooriasse kuuluvat lindu tulid päästma looduskaitsespetsialistid Mariliis Martson ja Toomas Hirse.
Jüri tõi toast teki, et sellega kotkast katta. Ilmselt oli lind niivõrd kurnatud, et suutis vaid joosta. Ajas küll oma suured tiivad laiali ja proovis õhku tõusta, kuid meetrist kõrgemale ei jõudnud. Kukkus pajuvõssa ja jäigi kössitama. Linnule laotati soe tekk ja pandi suurde pappkasti. Esialgsel vaatlusel linnul vigastusi ei märgatud, ka tiivad näisid olevat terved. ?Eelmisel öösel oli tugev torm ja vihmasadu, küllap see võis lindu vintsutada ja väsitada. Hea, et trehvasin õigel ajal peale. Väljas olid miinuskraadid ja kurnatud lind oleks otsa saanud,? arutlesid loodusesõbrad.
Kotkapoeg on filmistaar
Lind otsustati viia Põlvamaale kotkaspetsialistide hoole alla. Asub ja Valgjärvel Hauka talus kotkaklubi, mille üheks tegevusalaks ongi vigastatud kotkaste ja kulliliste hooldamine ja loodusse tagasilaskmine. ?See ju meediastaar ? siis, kui teda rõngastasime, pääses ta filmi,? tunneb kotkaekspert Urmas Sellis kohtumisrõõmu. Kaljukotka poeg sai mõlemale jalale märgistuse mullu Lääne-Virumaal Tudusoo maastikukaitsealal. Seega on tegemist noore isalinnuga, kellel suguküpsuseni veel mitu aastat aega. Kaljukotkas on Eestis paigalind, kes talvitub oma pesitsuspaiga lähistel, vaid noored isendid hulguvad laiemalt ringi.
?Võrreldes teiste kotkaliikidega on kaljukotkas palju inimpelglikum ja häirimise suhtes väga tundlik. Seda, küllaltki haruldast lindu kohtab Eestis vaid 40 haudepaari ringis. Kaljukotkas valib elupaigaks rabamaastikke, Jõgevamaal on nende pesapuid Alam-Pedja looduskaitsealal. Tuleb aga meelde tuletada, et kaljukotka pesapuu ümber on poolekilomeetrine kaitsetsoon, kuhu linnu pesitsusajal 15. veebruarist kuni augustini pole inimesel asja. Märtsis on pesas kaks muna, kuid ellu jääb vaid üks poeg, sest esineb ?vennatappu?, kus tugevam lind kas sööb nõrgema või lükkab ta pesast välja. See on konkurents toidule. Põhitoiduks on jänesed, tedred ja suuremad kanalised. Talvel on nende toiduks sageli raiped,? tutvustavad looduskaitsespetsialistid Mariliis Martson ja Toomas Hirse suurt ja tugevat röövlindu, kellel polegi looduslikke vaenlasi.
Kui looduses olles mitte ainult nina ette vaadata, võib ka kotkaid märgata. Mis röövlinnuga on tegemist, on kõige lihtsam aru saada lennupildi järgi. Näiteks hiireviu hoiab oma tiivaotsi (sõrmsulgi) lennu ajal ülespoole, konnakotkas aga alla.
Kotkast tuleb teatada
?Jüri Morozov käitus väga õigesti, et teatas meile leitud linnust ja ei hakanud teda ise ravima. Kui märgatakse kotkast kusagil kinnistus ringi liikumas, siis tuleks sellest teatada keskkonnateenistusele. On ju kotkas rangelt looduskaitsealune liik,? märkis Jõgevamaa keskkonnateenistuse looduskaitse peaspetsialist Meriliis Martson. Tänu teadlikule inimesele suudeti üks kotkapere päästa. Paar kuud tagasi seenel käies märkas ta puuladvas suurt pesa ja arvas selle olevat kotkapesa. Eksperdid läksid kohale ja leidsidki väikekonnakotka pesa. Oligi viimane aeg koht kaitse alla võtta, sest kotka pesapuud peitev metsatukk oli juba langetamisele määratud.
ARDI KIVIMETS
