Kalevipoja muuseum saab põrgu

Ütlus Mine põrgu!” võib Jõgevamaal lähiajal hoopis teise tähenduse omandada, sest Kääpal tegutsevasse Kalevipoja muuseumi kavatsetakse rajada miniatuurne põrgu, kust naastes valdab muuseumikülastajat tunne, nagu oleks ta koos Kalevipojaga allmaailmas käinud.

Kalevipoja muuseum tegutseb kunagise Saare Põhikooli hoones juba ligemale üheksa aastat. Kui senini on muuseumi ekspositsioonis suuremat rolli mänginud kodulooline ja kooli ajalugu puudutav materjal, siis pärast muuseumi eesseisvat rekonstrueerimist tahetakse kujundada sootuks uus väljapanek, milles meie muinaskangelase Kalevipojaga seonduval oleks kooskõlas muuseumi nimega oluliselt suurem roll. N-ö kirsiks tordil peaks uue ekspositsiooni juures kujunema just põrgu”.

OÜs EBG Olav Hoobi juhtimisel ning mitme muuseumi ja Ahhaa teaduskeskuse töötajate kaasaaitamisel valminud rekonstrueerimisprojekt näeb ette, et muuseumi praegusest ekspositsioonist jääb enam-vähem senisel kujul paika alumise korruse kodulooline väljapanek koos koolijuhataja toaga. Ka teisel korrusel jääb üks ruum kooli ajalugu puudutava ja nõukogude aega käsitleva materjali eksponeerimiseks, ülejäänud pinnale kujundatakse Kalevipoega ja tema tegemisi tutvustav väljapanek.

Näiteks on plaanis välja ehitada seminariruum, kus muuseumikülastajad saavad istuda justkui Kalevipoja laeva Lennuk ninas ja jälgida lakke kujundatud tähistaeva all rahvuseepose olulisemaid episoode tutvustavat multimeediaprogrammi. Ühe saali põrandale kujundatakse aga Eesti kaart, millel tähistatud Kalevipojaga seotud paigad ja objektid. Kaardil vastavale kohale seisma jäädes kuuleb muuseumikülastaja suunatud kõlarist teksti, mis annab teada, mida Kalevipoeg selles paigas tegi. Samasse saali kujundatakse ka lõiguke Kääpa jõge väikese sillaga. Jõe põhja saab projitseerida mitmesuguseid pilte, näiteks veetaimedest ja -loomadest.

Olav Hoobi sõnul ei maksa Kalevipoja muuseumi ekspositsiooni faktilise materjali ja detailidega üle kuhjata, et selle põhilistel külastajatel — kooliõpilastel — huvi liiga ruttu ei raugeks. Osa aastate jooksul kogutud koduloolisest materjalist leiab tulevikus koha muuseumi rekonstrueerimise käigus välja ehitatavates hoidlates, kust need siis aeg-ajalt jälle välja pääsevad: koduloolist ekspositsiooni saab ju pidevalt uuendada.

Pigem lõbus kui hirmus

Suurimaks publikumagnetiks kujuneda tõotav “põrgu” kavatsetakse rajada esmapilgul ootamatusse kohta: muuseumi pööningule. Ent see on ainus koht, kuhu seda antud hoones välja ehitada annab. Ning eks see ole omamoodi lõbus ka, kui külastaja ülespoole liikudes end taevale arvab lähenevat, aga hoopis põrgusse satub.

Kõigepealt tuleb allmaailma teekonna ette võtnul leida õige tee läbi labürindi, seejärel ületada kiikedel kõndides optiline kuristik ning siis lahendada mõistatus, mis edasipääsuks õige ukse avab. Edasi viib tee üle uduse ja õõtsuva soo, üle rappuva põranda ja läbi helideruumi Vanapagana patupaja juurde.

Et “põrgu” pakub kohati üsna teravaid elamusi, tuleb muuseumitöötajail seal seiklejail turvakaamerate kaudu pidevalt silm peal hoida ning paanika tekkimise korral kiiresti sekkuda. Soovi korral võivad allilmateekonna ette võtnud ka mõne atraktsiooni vahele jätta. Näiteks saavad need, kes põevad kõrgusekartust, kuristiku ületamise asemel sellest lihtsalt mööda minna.

“Üldmulje põrgust peaks tegelikult ikkagi pigem lõbus tulema,” arvas projekteerija. “Eks Vanapagangi olnud eesti rahvamuistendites ju pigem selline mõnus tegelane, kellega sai diili teha ja keda mõnikord pulmagi kutsuti.”

Uueneb ka raamatukogu

Muuseumi rekonstrueerimise käigus uueneb ka samas hoones tegutseva külaraamatukogu nägu ning suureneb selle pind. Tulevikus hakkavad raamatukogu ruumid paiknema kahel korrusel ning alumise ja ülemise korruse ruume hakkab ühendama eraldi trepp. Esimesele korrusele tulevad täiskasvanute lugemissaal, laste lugemissaal, mudilaste nurk ja avalik internetipunkt, teisele korrusele ruum neile, kes tahavad rahus ja vaikuses raamatuid uurida ja kirjatööd teha.

Kalevipoja muuseumi rekonstrueerimisprojekti tellis muuseumi haldav Sihtasutus Saare Valla Kultuuri- ja Turismikeskus Kalevipoja Koda. Projekti koostamise maksumusest kattis suurema osa Leader-programmist eraldatud 133 630 krooni suurune toetus.

Kalevipoja Koja nõukogu esimehe, Saare vallavanema Jüri Morozovi sõnul koostati umbes kolm aastat tagasi Kääpal tegutseva Kalevipoja teemapargi (ka muuseumi võib käsitleda osana sellest) arengustrateegia ning teostatavus- ja tasuvusuuring.

“Rekonstrueerimisprojekt lähtub just nendest dokumentidest, arendades neid mõnes punktis ka edasi.” ütles Jüri Morozov.  “Näiteks on põrgu jaoks hoopis parem koht leitud. Algselt oli kavatsus teha see lähedal asuvatesse vanadesse tsiviilkaitseruumidesse, ent muuseumihoonesse sobib see palju paremini. Nüüd tuleb veel projektiga edasi töötada, et muuta see atraktiivsemaks nii publikule kui ka rahastajatele.”

Raha muuseumi ja raamatukogu rekonstrueerimiseks on plaanis küsida nii riigilt kui ka erinevatest fondidest. Kui suure summaga hoone rekonstrueeritud ja sisustatud saaks, ei osanud praegu veel täpsemalt välja pakkuda ei vallavanem ega ka Kalevipoja Koja juhataja Hannes Soosaar. Viimane avaldas lootust, et pärast rekonstrueerimist muutub muuseum külastajate hulgas veelgi populaarsemaks.

“Praegu käib muuseumis umbes 2000 inimest aastas, tulevikus peaksime aga võtma sihikule viis korda suurema külastajate arvu,” ütles Soosaar.

i

RIINA MÄGI

blog comments powered by Disqus