Eesti rahvuseepose peakangelane Kalevipoeg oli teatavasti väga mitmekülgne mees ning jättis Eestimaa pinnale mitut laadi jälgi. Ka sihtasutusena tegutsev Saare valla kultuuri- ja turismikeskus Kalevipoja Koda tegeleb väga paljude erilaadsete asjadega. Suviseid toimetamisi kõige paremini iseloomustavateks sõnadeks on seikluspark ja suveteater.

Seikluspargi, kus saab julgust ja osavust proovile panna, aga ka meeskonnatööd harjutada, avas Kalevipoja Koda Kääpal möödunud aasta mais. Selle rajamise idee andis Kalevipoja Koja juhatajale Hannes Soosaarele ning huvi- ja projektijuhile Urpo Reinthalile loodus ise: Kääpal oli võtta selleks sobiv metsane mägi. Atraktsioonide väljaehitamisel tuli appi Valdo Kangur OÜst Seiklusring, ettevõtmist rahastasid Leader-programm ja Saare vallavalitsus. Seikluspargi 13 püsiatraktsiooni on kõik mingil moel seotud legendidega Kalevipojast.

Seikluspark on enam kui aasta jooksul, mis avamisest möödunud, päris elavat kasutamist leidnud. Kõige “kuumemad” kuud on seikluspargis mai ja juuni, sest kooliekskursioonid planeeritakse tavaliselt just selleks ajaks. Juuli ja august on vaiksemad, septembris-oktoobris on oodata jälle väikest külastajate arvu tõusu. Tänavu on suurimat seltskonda seiklema oodata siiski just augustis: selle kuu 19. päeval tuleb seikluspargil võõrustada sajaliikmelist kirjut seltskonda — Leader-programmist toetatud rahvusvahelise projekti “Fenix” lõpukohtumisel osalejaid.

“Kui praegu on meil koos minu ja Urpoga välja panna kuus instruktorit, siis enne sajaliikmelise grupi saabumist peame kaks instruktorit juurde koolitama, sest nii suur seltskond tuleb kaheksasse gruppi jagada,” ütles Hannes Soosaar.

Seikluspargi teise etapi, st kõrg-seiklusraja (see pakub veelgi suuremat närvikõdi)  väljaehitamine on esialgu ainult plaani tasandile jäänud. Leader-programmi viimasest taotlusvoorust Kalevipoja Koda selleks raha ei saanud. Ent rahaotsinguid jätkatakse.

“Kõrg-seiklusrada tuleb kindlasti välja ehitada, see annab pargile kõvasti jumet juurde,” ütles Hannes Soosaar.

“Kui me seda ei tee, hakkab park tasapisi “väsima” ning mõni konkurent võib meie asemel selle niši täita,” lisas Urpo Reinthal. “Praegu meil siinkandis konkurente veel pole.”

Eesti-Soome teatriprojekt

i

Kalevipoja Koja veetav suveteatri projekt on tänavu lausa rahvusvaheline: soome autori Veera Marjamaa spetsiaalselt Kääpa suvelava tarvis kirjutatud tüki “Viru tango” lavastab soomlasest lavastaja Kankku Kinkkunen ning truppigi kuulub üks soomlanna. Eesti poolelt teevad kaasa kutselised näitlejad Anti Reinthal ja Mart Toome ning Tartu, Elva ja Põltsamaa noored teatrihuvilised. Lavaloos, mida mängitakse 29. juulist 7. augustini üheksal korral, on autor kokku pannud “Kalevipojast”, soome rahvuseeposest “Kalevala” ja tänapäeva tegelikkusest (eestlased Soomes raha teenimas!) pärit motiivid. Lavastuse aitab välja tuua Leader-programmist, Hasartmängumaksu nõukogult ja Eesti Kultuurkapitali Jõgevamaa ekspertgrupilt saadud toetus.

Hannes Soosaare sõnul oli Kalevipoja Suveteatri mullune muusika ja tantsudega noortetükk “Välek” küll päris menukas, ent sel aastal tahetakse veelgi suurem arv teatrisõpru Kääpale meelitada. Selleks on senisest suuremat tähelepanu pööratud lehereklaamile ning levitatud teavet teatriprojekti kohta ka suhtlusportaalides.

“Nüüd hakkab Kääpa kui suveteatri tegemise koht juba “sisse söödetud” saama,” ütles Hannes Soosaar. “Sellele vaatamata võtab teatriprojekti vedamine suvisel ajal kogu energia, sest lavastuse ettevalmistusperioodil tuleb iga päev hommikust õhtuni rakkes olla. Kui suurtes teatrites on iga ala peale võtta vastav ametimees või –naine, siis meie peame mitut asja vedama: leidma tüki, lavastaja ja näitlejad, korraldama toitlustamist, majutamist ja lava ülesehitamist, tegema turundustööd jne. Rahulikumalt hingata võime alles siis, kui tükk juba lavale toodud: siis on hea “magustoiduks” mäeveerult laval toimuvale vaadata.”

Tänavu ei saa Urpo Reinthal, tõsi küll, ka pärast esietendust veel hõlpu, sest mängib “Viru tangos” Kalevipoega.

Leiti konsensus

i

“Kui “Viru tango” mängitud saab, hakkame kohe uut teatriprojekti kavandama. Tahaksime minna üha professionaalsemaks, st kaasata rohkem kutselisi teatritegijaid, ent samas peaks ka noortele osalemisevõimalus jääma,” ütles Hannes Soosaar.

Tema sõnul läheb Kalevipoja Kojal üldiselt hästi. Ehkki tegemist on valla poolt loodud ja toetatava sihtasutusega ning omavalitsustel pole üldiselt rahalises mõttes kiita ajad, on Kalevipoja Koda oma eesmärke üsna hästi täita saanud. Tõsi, sihtasutuse hallatavasse Kalevipoja muuseumi tuli senise kahe töötaja asemel tööle jätta vaid üks. Muuseumi asutaja ja senine juhataja Viivi Lani jäi pensionile ning giid-klienditeenindaja Ulvi Tamm sai juurde ka juhataja kohustused. Viivi Lani pole siiski sidet muuseumiga kaotanud, vaid käib seal vahel gruppe juhendamas.

Kalevipoja muuseumi tarvis on Kalevipoja Koda lasknud teha rekonstrueerimisprojekti. See valmis kevadel ja tekitas kohapeal mõningast poleemikat, sest projektis sisalduv plaan rajada muuseumi pööningule “Kalevipojast” tuttav allmaailm ehk põrgu ei meeldinud kaugeltki kõigile ümbruskonna elanikele.

“Seletasime oma ideed rahulikult lahti ja saavutasime lõpuks mingi konsensuse,” ütles Hannes Soosaar. “Muuseumi on vaja muutusi tuua. Kui muuseum saaks rekonstrueeritud ja seiklusparki kõrgrada välja ehitatud, siis oleks täiesti reaalne meelitada praeguse 3000 külastaja asemel hooaja jooksul Kääpale 10 000-12 000 inimest, suveteatri publik veel peale selle.”</p>

Kevadel valmis Kalevipoja Koja tellimisel ja Leader-programmi rahastamisel veel teinegi projekt — ratastoolis läbitav looduse õpperada. Puhkekohtade, infotahvlite ja vaatetorniga õpperada on plaanis rajada Kääpa jõe kaldale ning selle projekt on hea idee tõttu rohkelt kiidusõnu pälvinud. Paraku seisavad nii muuseumi rekonstrueerimine kui ka looduse õpperaja väljaehitamine rahapuuduse taga. Küll aga on Kalevipoja Kojal tekkinud hea koostöö loodusemehe Vahur Sepaga, kes viib Kalevipoja Koja juures läbi looduskoolitusi: käib lastega metsas elusloodust tundma õppimas. Pärast kinnitatakse keha ja kontrollitakse looduses omandatud teadmisi mälumängus. Kevadel olid koolid, eriti linnakoolid lausa järjekorras, et Vahur Sepa looduskoolitusel osaleda. Kalevipoja Kojal on plaanis ka vallale kuuluvasse hoonesse, kus praegu asuvad Kalevipoja Varakamber ja RMK teabetuba, koostöös valla ja RMKga väike looduskeskus rajada.

“Igav meil siin Saare kandis küll pole. Meil ei tuleks pähegi linnast põnevust otsima minna,” kinnitasid Hannes ja Urpo.

i

RIINA MÄGI