Mõni aasta tagasi korrastatud Koseveski kalapääs Kääpa jõel ei toimi nii tõhusalt kui sooviti, põhjusena nähakse jõepaisul asuva hüdroelektrijaama töörežiimi, mis segab kalade rännet. Põhjuse väljaselgitamiseks on vaja üle vaadata elektrijaama veekasutusluba.
Keskkonnaagentuuri nõunik Peep Siim selgitas, miks veetase paisul kõigub. “Suure tõenäosusega toimub madalveeperioodil paisul veetaseme kõigutamine, et rohkem elektrienergiat toota. Selleks, et kalapääsu tööd efektiivsemaks muuta tuleks veeluba üle vaadata ning veetaseme kõigutamist paisul piirata. Praegu tundub, et see toimub siiski ainult madalveeperioodidel. Kalade rändeperioodidel ehk kevadel ja sügisel kui jões on piisavalt vett, veetaseme kõigutamist tõenäoliselt aset ei leia”
Euroopa Liidu finantsperioodil 2007-2013 rajati Eestis Euroopa Ühtekuuluvusfondi toel kokku pea 90 kalapääsu, neist viis rajati Jõgevamaale. Peep Siimu sõnul on kalapääsud üldiselt hästi tööle hakanud, sest püüti rajada võimalikult looduslähedased kalapääsud, seeläbi on üle terve Eesti paranenud nii kalaliikide mitmekesisus kui ka arvukus. “Seda kinnitab ka eelmisel aastal keskkonnaministeeriumi tellitud kalapääsude efektiivsuse uuring. Jõgevamaale rajati lisaks Koseveski kalapääsule veel Põltsamaa, Kamari, Puurmani ja Rutikvere kalapääsud, millele kulus kokku 3,2 miljonit eurot. Need on olnud suured projektid ja näeme, et neist on kasu olnud.”
Lisaks kalapääsude rajamisele ja renoveerimisele eraldas keskkonnaministeerium 16,5 miljonit eurot Euroopa Liidu vahendeid Jõgevamaa 15 keskkonnaprojektile.
Suurima toetuse Euroopa Ühtekuuluvusfondist said vee- ja kanalisatsiooniga seotud projektid, kokku 15,7 miljonit eurot ning selle tulemusel ehitati ja rekonstrueeriti 86 kilomeetrit joogiveetorustikku ning 85 kilomeetrit kanalisatsiooni.
Juba alanud eurotoetuste perioodil ehk aastatel 2014-2020 jätkab keskkonnaministeerium veemajanduse arendamist. Keskkonnaministeeriumi välisfinantseerimise osakonna struktuurivahendite büroo juhataja Külli Tammur ütles, et plaan on eraldada 144 miljonit eurot Euroopa Ühtekuuluvusfondi vahendeid parandamaks nii joogivee kvaliteeti kui ka nõuetekohase reovee kogumist. “Üks prioriteetidest on ka parandada ettevõtete konkurentsivõimet tõstes ettevõtete ressursisäästlikkust. Selleks suunatakse järgmise seitsme aasta jooksul 111 miljonit eurot ettevõtete innovatsiooniliste lahenduste kasutuselevõtuks, et parandada ettevõtete tootmise efektiivsust. Samuti on tähelepanu all jäätmete korduvkasutuseks ettevalmistamine ja taaskasutus, saastunud alade korrastamine, kaitsealuste liikide ja elupaikade säilitamine ning taastamine.”
KRISTIINA HERODES
Jõgevamaal Euroopa Regionaalarengufondist ja Euroopa Ühtekuuluvusfondist rahastatud keskkonnaalased projektid
Vee- ja kanalisatsiooniprojektid
*Põltsamaa linna ning selle lähiümbruse ühisveevärgi ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine ja laiendamine kahes osas
*Jõgeva linna ja Jõgeva aleviku ühisveevärgi ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine ja laiendamine
*Torma ja Sadala alevike ühisveevärgi ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine
*Jõgeva ja Puurmanni valla ühisveevärgi ja kanalisatsioonisüsteemide rekonstrueerimine ja laiendamine
*Põltsamaa piirkonnas ÜVK teenuse osutamiseks seadmete ja traktori soetamine
*Põltsamaa veearvestite soetamine
*Kuremaa Enveko veearvestite soetamine
Kalapääsud
*Põltsamaa linna paisu renoveerimine ja kalapääsu rajamine
*Kamari paisjärvedele kalapääsude ehitamine
*Koseveski paisu kalapääsu rekonstrueerimine
*Kalapääsu rajamine Puurmani paisule
*Põltsamaa jõe seisundi parandamine Kamari paisjärvede alavees
*Rutikvere paisule kalapääsu rajamine
Muud projektid
*Elistvere mõisapargi läänepoolse osa restaureerimine
*Pala mõisapargi rekonstrueerimine
*Puurmani mõisapargi rekonstrueerimise esimene etapp
*Endla LKA loodusliku veerežiimi taastamine
*Endla LKA Männikjärve raba õpperaja rekonstrueerimine
*Endla järve matkarajal Endla järve silla rekonstrueerimine.
