Maavanem Aivar Kokk märkis kalandusalasel teabepäeval, et sihtasutusele Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus on tehtud ülesandeks alustada järgmisel aastal ettevalmistus- ja uurimistöödega sadamate ehitamiseks Mustveesse ja Omedusse.
?Peipsi äärde oleks vaja nii reisi-, kauba- kui ka kalasadamat. Sadamate ehitamisega peaks saama alustada 2007.- 2008. aastal. Tööd peaks laabuma nii, et 2009. aastal saaks esimene laev Mustveest Venemaale sõita,? ütles Kokk.
Jõgeva Keskkonnateenistuse kalandusspetsialist Ene Ilves andis ülevaate Peipsi järvest viimasel perioodil püütud kalakogustest. Ta avaldas arvamust, et kalandusettevõtjatel on praegu kõige otstarbekam investeerida paatide ja laevade pargi kaasajastamisse. Ilves toonitas vajadust atesteerida kalurid, et kutseliste kaluritena püüaksid Peipsil kala vaid väljaõppinud kalurid. Kalurite atesteerimisest on korduvalt rääkinud ka Peipsi Kalurite Ühingu esimees Priit Saksing.
Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuse ettevõtluskonsultant Kajar Lember tutvustas kalandusettevõtjatele võimalusi saada toetusi Euroopa Liidu fondidest.
Kalandusalane teabepäev sai teoks projekti ?Mustvee piirkonna Peipsiäärsete Kalurite koostöö võimalikkus läbi Euroopa Liidu struktuurfondide? raames. Projekti kirjutas Jõgeva maavalitsuse eurointegratsiooni ja välissuhete nõunik Jako Jaagu.
Õppepäeval osalenud Peipsi Kalurite Ühingu esimees Priit Saksing avaldas kahetsust, et kalandusalast teavet tuli kuulama vähe kalureid.
?Kalurid vajavad pidevalt teavet ja koolitust. Hea, et sellelaadseid üritusi korraldab ka Jõgeva maavalitsus. Et aga kalamajanduses pidevalt midagi muutub ja selles valdkonnas leidub keerulisi probleeme, oleks mõttekas, et teabepäevi korraldaksid ennekõike institutsioonid, kes tegelevad kalamajanduse korraldamisega riiklikul tasemel: keskkonnaministeerium ja põllumajandusministeerium. Siis saavad kalurid alati ühtse ja ühesuguselt mõistetava teabe. Kõige põhjalikumad ja püsivamad juhised oma töö korraldamiseks ja probleemide lahendamiseks saaksid kalurid siis, kui riigiasutuste eestvedamisel valmib kalanduse arengukava. Üldise arengukava raames oleks vaja koostada eraldi arengukava Peipsi järve ja siseveekogude kohta. Arengukava on ka tingimuseks, et saada raha Euroopa Liidu fondist, mille kaudu rahastatakse kalandust. Lätis ja Leedus on kalanduse arengukava olemas, seetõttu on seal paremini korraldatud ka kalanduse rahastamine.?
JAAN LUKAS
