Terve tänavuse suve vältel oli põltsamaalastel võimalus jälgida, kuidas kesklinnas kalapääsu rajati ja Suure silla paisu renoveeriti. 29. novembril lõpetati tööd pidulikult nn Kiisamauru sillakese juures.
Kõik kalad pääsevad Põltsamaa jões vabalt ülesvoolu liikuma. Paisuavade eest ei ole enam tarvis käsitsi planke välja tirida, neid asendavaid varjasid reguleeritakse automaatselt. Põltsamaa linna süda on muutunud senisest veelgi kaunimaks. Eemaldati ka jõe kaldal kasvanud puid, tänu millele on nüüd vaade jõele ja kaldaäärsetele ehitistele tunduvalt avaramaks ning kaunimaks muutunud. Suures ulatuses kindlustati kaldaid maakivide abil. Sajandi suurehitis Põltsamaa linnavolikogu esimees Andres Vään lausus, et äsja lõppenud suuremahulisi töid võib tõepoolest sajandi suurehitiseks nimetada. Ta lisas, et ehk ainult tõsisemad tööd Põltsamaa lossivaremete juures võiksid kalapääsu ja paisu renoveerimise mastaabilt ja tähtsuselt ületada. Vään avaldas lootust, et eelolev talv ja jää kinnitavad tehtud töö kõrget kvaliteeti. Põltsamaa linnapea Jaan Aiaots meenutas kuidas 2004. aastal avaldas Põltsamaa ettevõtja Leo Porkanen arvamust, et Põltsamaa jõe kaldad ning jõeäärne kesklinna osas asuv haljastus vajavad põhjalikku korrastamist, öeldes samas, et see pole võimalik, sest läheks väga palju maksma. Aiaotsa sõnul oli linn juba mõned aastad enne Leo Porkaneni poolt väljaöeldut algatanud sellele alale detailplaneeringu ning ettevalmistused jõeäärse ala korrastamiseks juba käisid. Appi tulid kalad Tollel hetkel ei osanud keegi arvata, et selle probleemi lahendamisele tulevad appi kalad. Juba üsna varsti kasvas algsest ideest välja Euroopa Liidu seadusandlusest tulenev kohustus ehitada Põltsamaa paisule kalapääs. Nüüd on toonane unistus reaalsuseks saanud ja kalad pääsevad lõpuks ometi paisust mööda. Ka pais on tänaseks korrastatud ja selle käigus on ka paisu kohal asuvat silda tugevdatud. Kõigele lisaks on juurde saadud korrastatud ala kesklinnas. Need suuremahulised tööd läksid maksma 1,6 miljonit eurot, mis saadi Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist. Jõgeva maavanem Viktor Svjatõšev arvas, et kui Euroopa Liidus tohivad inimesed liidu piires viisavabalt liikuda, siis peaks vaba liikumine olema tagatud ka vee-elanikele. Maavanema sõnul on tänu Euroopa Liidu toetustele nüüdisajastatud paljud keskkonnaobjektid üle Eesti, nii ka Põltsamaal. Ehitusettevõtte Skanska EMV projektijuht Kalvi Krass lausus, et tema annab Põltsamaa linnale rõõmuga üle objekti, mille ehitamine on aasta jooksul toimunud linnarahva silme all. Projektijuht tõdes, et nemad võivad Põltsamaalt lahkuda rahuliku südamega teadmises, et nad on teinud oma tööd nii, nagu tellijad seda ootasid ja nagu projekteerijad ette olid näinud. Kalvi Krass avaldas lootust, et põltsamaalased võtavad selle objekti omaks ning et kalad saavad viimaks ometi paisust mööda ujuda. Teravaid elamusi pakkus lennukipomm Linna poolt ehitustöid kureerinud Põltsamaa abilinnapea Sven Lass lausus, et lõpptulemus on just selline, nagu alguses plaaniti ja loodeti, ainult et tööde kulgemise protsess polnud päris selline, nagu ta algselt ette kujutas. Samas tõdes abilinnapea, et tegevuse muudavadki põnevaks tööde käigus ette tulevad ootamatud probleemid. Kogu projekti teostamine osutus pikemaks, kui alguses plaaniti, sest algse kavatsuse kohaselt loodeti avamispidu pidada juba eelmise aasta lõpus. Probleeme esines mitmete kooskõlastuste saamisega, samuti tuli ette ootamatuid takistusi. Abilinnapea märkis, et tagasi vaadates oligi parem, et aega rohkem jäi. Sven Lass kinnitas, et otseselt ehitustööde käigus mingeid erilisi apsakaid ei juhtunud, küll aga oli tõsiseks probleemiks tööde käigus jõe põhjast leitud lennukipomm, mis pakkus teravaid elamusi nii tööde teostajatele, linnajuhtidele kui ka linnarahvale. Abilinnapea nentis, et lennukipommiga oleks võinud minna ka nii, et praeguseks poleks enam olnud sildagi, mille paisu renoveeriti. Sven Lass lubas, et kindlasti püütakse Põltsamaa jõega seonduvate tegevustega kesklinna piires edasi liikuda. Paraku pole seni leidunud EL toetusmeetmete hulgas sellist, mille abil jõeäärse rannaala korda saaks teha. Alguses loodeti, et teostatud tööde käigus puhastatakse jõge suuremas ulatuses, kui praegu seda tehti, ent paraku nii suures mahus toetusraha siiski ei saadud. Abilinnapea sõnul jätkab linn kindlasti võimalusi otsimist jõega seonduvate tööde jätkamiseks. Sven Lass ütles, et kui me juba selle sajandi teisel kümnendil nimetame selle objekti sajandi ehitiseks, siis kuidas peaks nimetama mingit veelgi suuremat objekti, mis järgnevatel aastakümnetel Põltsamaale võidakse rajada. Ehitustöid juhtis endine põltsamaalane Linnapea Jaan Aiaots kinnitas veelkord, et tunneb südamest heameelt suure objekti valmimise üle. Aiaotsa sõnul on äärmiselt oluline, et Põltsamaal on suudetud kesklinnas loodusele nii suurt tähelepanu pöörata. Linnapea lubas, et juba järgmisel aastal liigutakse edasi ka rannaala korrastamisega. Päris ametlikuks suplusrannaks linna noortekeskuse juures asuv liivaranna osa küll ei saa, aga paremad suplemise ja rannas viibimise võimalused on seal tulevikus kindlasti. Samuti lubas Aiaots, et esimesel võimalusel taotleb Põltsamaa linn järgmisest EL finantsperioodist toetusraha, et ka renoveeritud paisu kohal oleva sild ja sõidutee osa korda saaks. Skanska projektijuht Kalvi Krass tõdes, et oma kogemustest teab ta seda, et ega kõik ette võetavad ehitustööd ei suju alati päris nii nagu neid paberil on kavandatud. Ent tema hinnangul kulgesid Põltsamaa jõel asuva paisu renoveerimise ja kalapääsu rajamisega seotud tööd üllatavalt hästi. Krassi sõnul ongi nende jaoks ehitatavad objektid enamasti seotud vesiehitusega, mis kõrvaltvaatajale kindlasti küllalt keerukad tunduvad. Samasugust kalapääsu ehitab Skanska praegu Tartu lähistel Kurepalus. Jõgevamaal on sellel firmal hetkel käsil Voorel asuv Lembitu sild. Koos maanteesillaga rajatakse sinna ka jalakäijate sild, mis on vajalik asulat ja kohalikku kooli ühendava kergtee rajamiseks. Krass lisas, et Põltsamaal sündinud ja siin keskkooli lõpetanud ning siit ülikooli õppima läinud endise põltsamaalasena tundis ta oma kunagise kodulinna heaks töid teinud ehitusfirma projektijuhina eriti suurt vastutust.
i TOOMAS REINPÕLD
