Kakskümmend aastat Puutsal

juulil saab Eestis teoks esimene üleriigiline avatud talude päev. Vooremaa jätkab nende Jõgevamaa talude tutvustamist, kus tuleval pühapäeval maaelust huvitatud külalisi oodatakse. Täna teeme juttu Puurmani vallas Tõrve külas tegutsevast Puutsa talust.


Puutsa talu perenaine Airi Külvet on elavaks tõestuseks sellele, et edukaks talupidamiseks ei pea maal sündinud olema. Tallinnas sündinud-kasvanud Airi tuli Puutsale, oma vanavanemate kodutallu 1995. aastal värskelt keskkooli lõpetanud neiuna. Vanaema oli siis just surnud ja vanaisa ähvardas linna kolida. Airi arvas, et Puutsa talu peaks perele alles jääma ning kolis vanaisale seltsiks. Ega tulnud sealt ära ka siis, kui vanaisa aasta pärast suri.

Kahekümne Puutsal veedetud aasta jooksul on Airi jõudnud uskumatult palju: pidada lehmi ja lihaveiseid, olla Soomes asendustalunikuks ja Eestis tõuaretusühistu konsulendiks, omandada Luua metsanduskoolis metsniku ja Eesti maaülikoolis loomakasvataja diplom jne.

“Kui Luua metsanduskoolis käisin, olid mul kodus piimalehmad,” meenutas Airi Külvet. “Hommikul lüpsin lehmad, viisin piima meiereisse ja siis põrutasin, kohupiim ja munad kaasas, Luuale. Koolitöö kõrvalt jõudsin need maha müüa.”

Piimakarja pidamisest loobus Airi sellepärast, et sellega oli liiga palju tööd. Pealegi polnud piima eest makstav tasu toona kuigi motiveeriv. Nii hakkaski Airi oma lehmi tasapisi lihaveistega paaritama ning hiljem ostis noortaluniku toetuse eest ka puhtatõulisi lihaveiseid.

Üle 70 looma

Viimased kümmekond aastat ongi Puutsa talu spetsialiseerunud veisekasvatusele, täpsemalt mahelihaveiste kasvatamisele. Loomad müüakse kas tõuloomadena teistele tootjatele või siis lihaks.

Praegu kasvab Puutsa talus üle seitsmekümne veise. Suurt osa neist karjatab Airi Külvet naabritelt renditud maadel. Loomade suurele arvule vaatamata saab ta kõigi töödega enam-vähem üksi hakkama. Ainult erijuhtudel, näiteks siis, kui loomad on vaja mingil põhjusel kokku ajada, tuleb abiline võtta. Veterinaaralast nõu on Airi saanud Eesti maaülikooli spetsialistidelt, kes aeg-ajalt koos tudengitega Puutsa talu külastavad.

“Tudengitele meeldib siin väga. Nad saavad hea praktika,” ütles Airi Külvet.

Puutsa talu väljanägemine on kahekümne aasta jooksul tundmatuseni muutunud ja ikka paremuse suunas. Eluhoone on kenas korras ja talu ühte kõrvalhoonesse on Airi Külvet rajanud maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse (meede 3.1) abil Tõrve loodushariduskeskuse. Selles koolituste korraldamisega pole tal endal õigupoolest vaja tegeldagi, sest on teisi tublisid inimesi, kes sellele spetsialiseerunud ja kes hea meelega Tõrve loodushariduskeskuse ruume kasutavad. Enamasti käiakse Puutsal omandamas põllumajandusliku mahetootmise ja toiduvalmistamise alaseid tarkusi.

“Üks projekt on mul PRIAs alles järge ootamas,” ütles Airi Külvet. “Ostsin hiljuti veel ühe talu ja kavatsen sinna toetuse abil uue lauda rajada, sest mu senistesse valdustesse ei taha loomad enam ära mahtuda.”

Veiseliha popiks

Suur osa Airi Külveti ajast kulub tegutsemisele tema ja Katrin Noorkõivu eestvedamisel rajatud MTÜs Liivimaa Lihaveis. Selle eesmärgiks on propageerida ja turustada rohumaadel kasvatatud veiste liha. MTÜ liikmete karjad asuvad ajaloolistel Liivimaa aladel ja on mahetunnustusega.

“Meie mitme aasta töö hakkab tasapisi vilja kandma: maheveiselihale on hakanud nõudlus tekkima,” ütles Airi Külvet. “Selleks on tulnud näiteks restoranikokkadele koolitusi korraldada: paljud neist ei osanud veiseliha senini lihtsalt õigesti valmistada ja loomulikult ei tahtnud kliendid seda siis ka süüa. Ka Konsumi kauplusteketi inimesi oleme koolitanud ja Konsumid, samuti taluturud müüvad meie liha juba päris hästi. Rahvas hakkab ajapikku aru saama, et väsinud lüpsilehmast korralikku rooga ei saa, küll aga rohumaal stressivabalt kasvanud lihaveisest.”

MTÜ Liivimaa Lihaveis hoolitseb ka kodukokkade harimise eest: nende kodulehel on mitu loomalihatoitude valmistamist käsitlevat õppevideot.

Avatud talude päeval saab Puutsa talus mitmesuguseid põnevaid asju teha. Airi Külvetil on näiteks plaanis huvilised džiibi kastis ja järelkärul karjamaasafarile viia ning kõnelda lähemalt lihaveiste elust-olust. Talus on avatud müügilett ja kohvik. Müügiletil on Liivimaa Lihaveise väiksem tootevalik, samuti väikepakendis kitsepiim, magusad küpsetised ja käsitööd. Kohvikus pakutakse grillitud hakkpihvi toorsalatiga ja muud suupärast. Avatud talude päeva aitavad Puutsa talul läbi viia mitmed ümbruskonna inimesed. Ka osa müügiletil ja kohvikus pakutavast tuleb naaberküladest.

RIINA MÄGI

blog comments powered by Disqus