Põltsamaa lossihoovis tegutsevas galeriis pART avati möödunud kolmapäeval näitus “Põltsamaa 90 Kondase võtmes”. Näitus teeb kummarduse korraga kahele juubilarile: Põltsamaa linnale ja Põltsamaa lähedal sündinud kunstnikule Paul Kondasele.
Eesti üht väljapaistvamat naivisti Paul Kondast on ikka seostatud Viljandiga ja seal elas ta tõepoolest suurema osa oma elust, ent sündinud on ta siiski Põltsamaa lähedal Pauastveres.
“Senini polnud me sellest, et Kondas natuke ka meie mees on, välja teinud. Nüüd otsustasime aga Kondase juubelit ka Põltsamaal tähistada,” ütles Põltsamaa kunstiseltsi eestvedaja Ethel Hakkaja.
Teadlik kunstisõber kergitaks siinkohal muidugi kulmu ja ütleks, et 1900. aastal sündinud ja põhitööna kooliõpetaja ametit pidanud Kondasel oli juubelimaigulisem sünniaastapäev mullu. Ega Põltsamaa kunstiselts sellele vastu vaidlegi, aga Põltsamaale linnaõiguste andmisest möödub ümmargune arv aastaid — üheksakümmend — jälle tänavu ning et kaht juubelit korraga pidada, tuli üks neist tahes-tahtmata n-ö edasi lükata.
Palju külalisi
Näitus “Põltsamaa 90 Kondase võtmes” on küll nime poolest Põltsamaa kunstiseltsi aastanäitus, ent kunstiselts kutsus sellel osalema ka kohaliku Kiwwja lapiseltsi naised ning Põltsamaa sõpruslinnade Skrunda (Läti) ja Kokemäe (Soome) kunstnikud. Kõigile anti ühine ülesanne: luua taieseid, milles põimuksid Paul Kondase stiilis naivistlik kujutluslaad ning Põltsamaa linna mineviku, oleviku ja tuleviku tegemised.
Ühtekokku sai pARTi kahte saali üles 53 taiest 41 autorilt. Skrundalatest ja kokemäelastest külalisautoreid on kumbagi viis, Kiwwja lapiselts on esindatud seitsme autoriga.
“Lapitöötegijad tulid näituse ideega väga hästi kaasa,” kiitis Ethel Hakkaja. “Nad on väga edukalt n-ö lappidega maalima õppinud ja tabasid hästi ka teemat. Nelli Pius suutis valmis teha koguni sellise lapipildi, millelt leiab kõigi Põltsamaa linnapeade portreed. Samas on see inspireeritud ka Kondase loomingust, täpsemalt ühest tema suplevaid mehi kujutavast maalist.”
Lätlastele ja soomlastele oli muidugi natuke keerulisem seletada, mida neilt oodatakse.
“Lätlased maalisid oma tööd tegelikult juba möödunud suvel, kui nad Põltsamaal kunstilaagris viibisid,” sõnas Ethel Hakkaja. “Tegime nendega ka väljasõidu Viljandisse ja külastasime seal Kondase keskust. Nii et nemad said päris hea ülevaate Kondase loomingust.”
Eesti kange
Ethel Hakkaja tunnistas enesekriitiliselt, et Kokemäe kunstnikele tal ilmselt ei õnnestunudki oma ideed arusaadavaks teha. Nii et kui Tapio Haapala nende taiesed kohale tõi, siis selgus, et need on lihtsalt head, aga naivismiga pole neil suurt pistmist. Küll aga oli kokemäelaste loomingu hulgas üks teos, mis oli seotud Põltsamaaga: Jari Sandholmi vaimukas skulptuur “Viron vahva” ehk “Eesti kange”, mille üheks koostisosaks on Põltsamaa sinepi tuub.
Ka Põltsamaa kunstiseltsi liikmed ja mõningad sõbrad mõtestasid Kondase ja Põltsamaa ühendteema enda jaoks lahti, kes kuidas.
“Mõnel tuli naivistlikus stiilis maalimine nii loomulikult välja, et polnud vaja eriti pingutadagi,” ütles Ethel Hakkaja. “Ka taieste esitlemisega said autorid näituse avamisel hästi hakkama: räägitud lood olid väga vaimukad.”
Tõsi, kõik autorid avamisel kohal ei viibinud, ent poolesaja taiese tutvustamist poleks vist keegi ka ära kuulata jõudnud. Põltsamaa linna ja Paul Kondase juubelile pühendatud näitust saab galeriis pART vaadata 30. juulini.
RIINA MÄGI
