Kui inimene soliidsesse ikka jõuab, ei tähenda see seda, et ta peab kodus nelja seina vahel istuma. Palamuse eakatele on juba kolmkümmend aastat kooskäimisvõimalusi pakkunud klubi Paunvere. Ka klubi liikmetest moodustatud tantsurühm sai äsja kolmekümneseks.
Eakate klubi Paunvere ja memmede rühm Paunvere Maalid tähistasid möödunud laupäeval Palamuse rahvamajas oma ühist sünnipäeva. Õhtujuhiks olid nad kutsunud Jõgeva maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna peaspetsialisti Tiina Tegelmanni, kes kolmkümmend aastat tagasi tegi Palamusel kultuuritööd. Just tema oli see, kes tookord märkas, et üks oluline ja suure potentsiaaliga sihtgrupp ‒ eakad ‒ on kohapealsetesse kultuuritegemistesse kaasamata.
Kui klubi kokku kutsuti, võttis kutset kuulda enam kui sada inimest. Järelikult oli selle järele tõepoolest suur vajadus. Kõige rohkem on klubis olnud 140 inimest. Klubi esimesteks eestvedajateks olid Evald Kägo ja Vaike Lapp, mõlemad hea organiseerimisvõimega ja autoriteetsed inimesed. Praegu on klubi juhtohjad Õie Kure käes. Tema kohta öeldi sünnipäevapeol, et teistsuguse kui rõõmsameelse ja naeratavana pole teda keegi näinud.
140 inimeseni eakate klubi koosseis küll enam ei ulatu ja meesliikmeid on eriti napiks jäänud, ent ühendus toimib siiski: saadakse kokku koduses rahvamajas, ent tehakse, kui rahakott lubab, ka ühiseid väljasõite.
“Ega kõik meie sekka tule. Mõned ei taha vist tunnistada, et nad vanad on,” ütles Õie Kurg muiates.
Memmede rühm Paunvere Maalid on, nagu Õie Kurg väljendas, eakate klubi “laps”, sest on klubist välja kasvanud. Kõigepealt alustas 1986. aasta sügisel tegevust klubi, kuu-paari pärast aga tantsurühm. Selle esimeseks juhendajaks oli teenekas pedagoog Helgi Värnik. Ta pani selle ameti halvenenud tervise tõttu maha alles seitse aastat tagasi. Pärast seda tantsisid memmed viis aastat Kaja Uibopuu käe all, 2014. aastast juhendab neid aga Piret Võsu. Kaja Uibopuugi pole kuhugi kadunud: tema käe all tegutseb seltskonnatantsuring, mille koosseis kattub osaliselt memmede rühmaga.
Eriline tunne
Esimene tants, mille memmed omal ajal selgeks õppisid, oli “Tühja jutu tants”. Nende esimene avalik ülesastumine leidis aset, nii imelik kui see ka pole, 1987. aasta veebruaris Nõukogude Armee aastapäevale pühendatud kontserdil. Aja jooksul on rühmas tantsinud 41 naist ja selgeks on õpitud 142 tantsu.
Memmed ise on tantsimise kohta öelnud, et neid hoiab tantsu juures tore seltskond. Ja miks siis ikka niisama kodus istuda, kui on võimalik tantsuproovi minna. Seal lähevad kõik hädad meelest. Maakondlikud laulu- ja tantsupeod ning memme-taadi peod viivad aga kohtadesse, kuhu muidu võib-olla ei satukski. Memmed oskavad uhkust tunda ka rahvarõivaste üle: on ikka eriline tunne küll nendes läbi aleviku rahvamaja poole sammuda.
“Naised on väga tublid,” kiitis memmesid rühma praegune juhendaja Piret Võsu. “Nad ise väga tahavad tantsida, nii et proovile tulemast ei takista neid isegi tervisehädad ega muud mured. Minul on neilt väga palju õppida.”
Piret Võsu sõnul pakkus memmedele suure elamuse kaasategemine tänavu juunis Jõgeval toimunud II Eesti Naiste Tantsupeol. Proovipäevade koerailma oli küll raske taluda, ent naised tulid ka sellega kenasti toime.
“Meie naised pandi üsna ette, vastu publiku tribüüni tantsima. See oli ka omamoodi tunnustus,” ütles Piret Võsu.
Tempokas “Krakovjakk”
Naiste tantsupeo tantsudest meeldis memmedele kõige rohkem Tiiu Aasa loodud “Kas tantsime krakovjakki?” Seda tempokat tantsu oli keeruline omandada, ent sestpeale, kui see selgeks sai, on naised seda tantsinud ikka, sära silmis.”
“Tiiu Aasa käis Paunvere väljanäitusel, kus memmed taas “Krakovjakki” tantsisid. Pärast rääkis rühma liige Lea Isotamm, et Tiiu Aasa oli tulnud teda kallistama ja öeldnud, et “Krakovjakk” oli väga hästi tantsitud,” meenutas Piret Võsu.
Paunvere Maalide staažikaim tantsija läbi aegade on Liidia Mänson: ta on rühmas kaasa teinud 27 aastat. Temagi meenutas ühe eredama elamusena tänavusuvist naiste tantsupidu.
“Olen elu jooksul ka mitmes kooris laulnud ja tänavune naistepidu meenutas mulle ilma poolest 1960. aasta laulupidu Tallinnas. Siis ka sadas hullu moodi. Öösiti kuivatasime riideid, aga hommikul tuli need ikka niiskena selga panna.”
Paunvere Maalide esimesse koosseisu kuulunud tantsijatest oli sünnipäevapeol vaid üks — Vaike Soodla. Tema saab mõne kuu pärast üheksakümneseks, nii et arusaadavail põhjusil ei tantsi ta juba mõnda aega.
“No neid sõitmisi ja esinemisi oli ikka üsna tihti,” meenutas Vaike Soodla. “Mäletan, et ükskord tuli poeg minu juurde, et aidata mul kasvuhoonele kile peale panna, aga aiamaanaabrid pidid käsi laiutama ja pojale ütlema, et “proua läks hoopis tantsupeole”.”
Memmede rühmal on alati olnud hea kroonikakirjutaja. Algul täitis seda kohustust Vaike Soodla, siis Tiiu Jaska ja praegu Ell Tuvike.
“Nagu mu eelkäijad, jäädvustan ka mina kroonikavihikusse nii tavalised tantsuproovid kui ka esinemised,” ütles Ell Tuvike. “Selle töö juures tuleb olla järjekindel: kui asju kohe kirja ei pane, lähevad need meelest. Proovides naiste suust kõlanud vahvad ütlemised ei jäägi kahjuks alati meelde.”
Eriti rõõmsad on Paunvere Maalid muidugi siis, kui nende sekka tuleb mõni uus, aga suurte kogemustega tantsija. Lea Isotamm tuli memmede sekka kolm aastat tagasi, ent varem on ta kaasa teinud sega- ja naisrahvatantsurühmas ning juhendanud lisaks sellele arvukaid Palamuse kooli lasterühmi.
“Ütlesin kohe ära, et juhendajatööd ma tegema ei hakka. Palju parem on olla lihtsalt tantsija,” sõnas Lea Isotamm. “Mina ilma rõõmuta ei tantsi. Kui ma proovi alguses tujust ära juhtun olema, siis pärast esimesi samme on kõik mured meelest läinud. Ja tantsida ma lihtsalt pean saama. Piret on aga väga hea juhendaja. Ta on naistega lõpmatult kannatlik.”
Eakate klubi ja memmede rühma käis juubeli puhul tervitamas ka Palamuse vallavanem Rait Persidski.
“Käisin eile ühel teisel pidulikul sündmusel: Palamuse gümnaasiumi sünnipäevaaktusel. Tartust pärit inimesena imestasin, et miks siinse kooli sündmustel on hulga rohkem sära ja lusti, kui minu kunagise kooli sündmustel. Täna taipasin, et see rõõm on alguse saanud teist. Julgege ikka oma elutarkust noortega jagada!” soovis vallavanem.
RIINA MÄGI