Mind ajendas seda lugu kirjutama valitsuses plaanitav töövõimetoetuse seaduse eelnõu, millega tahetakse kõik puudega inimesed sundkorras tööturule viia. Ma ei hakka rääkima sellest, et poliitikutel pole kõige õrnemat aimugi sellest, mis on selle seaduse jõustumise rängad tagajärjed, kui vaimse puudega inimesi hakatakse vägisi sundima töötukassas end töötuna arvele võtma. Kui sa seda ei tee, siis sa ei saa enam mitte mingisugust pensioni ega raha.
Selle asemel on mul meie poliitikutele kaks ettepanekut. Täpsemalt kaks uut kohustuslikku seadust, mis on mõeldud ainult poliitikutele.
Esimene: mõtlemisvõime seadus poliitikutele. On selge, et inimesed päris tihti imestavad, kas need poliitikud üldse mõelda oskavad. Kuna me seda ei tea, siis teemegi vastava seaduse, et määrata kindlaks poliitikute mõtlemisvõimeoskus. Loome vastavad arstlikud testid ja uuringud ja suuname kõik poliitikud kohustuslikus sundkorras arstlikku kontrolli. Kui selgub, et inimene analüütiliselt mõelda ei oska, siis tal poliitikasse asja ei ole. Punkt. Tempel alla.
Teine: kõnelemisoskuse seadus poliitikutele. Kõik me oleme kuulnud poliitikuid kõnelemas. Mõni vatrab pool tundi, teine tund aega. Kui pärast küsida, et mis kõnest meelde jäi, siis vastus on lihtne – meelde jäi vaid see, et mitte midagi ei jäänud meelde. Järeldus: inimene ei oska arusaadavalt rääkida.
Lahendus? Teeme taas arstlikud testid ja uuringud ja kupatame kõik poliitikud kohustuslikus sundkorras arstlikele uuringutele. Kui poliitik ei suuda tädile maalt lihtsalt ja arusaadavalt selgeks teha, mida see või too asi tähendab, siis poliitikasse sel inimesel asja pole. Uks kinni. Kõik.
Ühtlasi loome vastava instantsi, kes hakkab regulaarselt kontrollima, kas meie poliitikutel on arstlikus kontrollis käidud ja vastavad paberid ette näidata.
Nii, nagu iga inimene ei sobi näitlejaks, nii ei sobi iga inimene ka poliitikuks.
Loodan, et mu kaks kohustuslikku seadusettepanekut poliitikutele leiavad meie valitsuses tõsist kaalumist ja arutelu.
Nagu küla koerale, nõnda koer külale. Lõpetuseks on mul meie kallile sotsiaalministrile küsimus. Jaanuarikuu Maalehes ütles minister: “Julgen öelda, et tööandjad on vägagi huvitatud erivajadustega inimeste palkamisest.” Soovin, et minister näitaks avalikult vaimse puudega inimestele neid sadu tööandjaid, kes soovivad palgata tööle vaimsete puuetega inimesi. Kus nad on? Ja kus on need sobivad töökohad?
i
AARNE KUKK, Jõgeva