Möödunud aasta sügisel oli Sinimägedega teine kohtumine. Seekordne pilt mälus on Tornimäelt avanev vaade värvikullas metsale, kus kontrastiks tumedad okaspuud ja selle tagant paistab meri ? rahulik ja lõputu, kauguses taevaga ühtiv. Põrguaugumäe serval istudes avanes avar vaade üle hooldatud rohumaa ? nii vajalik maastikudominantide mõjulepääsemiseks.
Olen alati väärtustanud Vooremaa kauneid vaateid ja neid lõputult kiitnud maakonna külalistele. Ometi küsisin seistes ja siinseid vaateid nautides, miks on loodus ühele kohale nii palju andnud.
Kuidas Sinimäed tekkisid
Väga huvitav ja tänaseni vaidlusi tekitav on Sinimägede teke. Enamik teadlasi-uurijaid vaatavad Sinimägesid kui mandrijää survel paekalda servast lahti murtud ja siis kantud rändpangastest koosnevat survelist otsmoreeni, mille taha liustiku sulamisveed hiljem kuhjasid delta. Et Sinimäed paiknevad ulatusliku tektoonilise rikkevöö piires, siis arvatakse, et Maa sisejõudude mõjul kurrutatud ja purustatud kihid kergendasid liustikul suurte rändpangaste kaasahaaramist ja seejärel otsmoreeni kujunemist.
Kuid on ka teistsuguseid arvamusi. Kui 1950. aastate lõpul algas Eesti geoloogiline kaardistamine, avastati meie vanaaegkonna kivimites rohkesti mitmesuguseid tektoonilisi rikkeid. Mitmel juhul seletati varem selliste rikete kujunemist mandrijää survega aluspõhjakihtidele. ?Tõelise tektoonika? ilmingute avastamine mitmes kohas Kirde-Eestis, sealhulgas ka Sinimägede naabruses, viis mõned uurijad arvamusele, et ka Sinimäed ise on tektoonilise tekkega.
Selle seisukohaga on aga raske nõustuda. Sinimägede ehitus, moreeni esinemine kurdudesse surutud aluspõhja kihtide ning pangaste vahel, kurdude suund ja moreenialuste vertikaalsete liivakivikihtide ülaosa kagusuunaline paine kõnelevad ilmselt loodest (as.150 ?160 kraadi ) peale tunginud liustike survest ning mägede valdavalt liustikulisest tekkest. Tektoonilised lõhed kivimites muidugi hõlbustasid Sinimägede kujunemist.
Sinimäed on Kirde-Eesti tähelepanuväärsemaid pinnavorme.
Sinimäed koosnevad kolmest kuppeljast künkastLäänest itta nimetatakse neid Tornimäeks ( kõrgus 70,6 m), Põrguaugumäeks ( kõrgus 83,1 m) ja Pargimäeks ( kõrgus 85,2 m). Mägede põhjanõlvad on järsud, kohati peaaegu püstised, lõunanõlvad seevastu suhteliselt laugjad ja lähevad sujuvalt, kuid selge jalamiga üle tasandikuks.
Lääne-idasuunalise seljaku pikkus on ligi 5 km. Suhteline kõrgus küünib kuni 50 meetrini, klindi serva suhtes mõõdetuna isegi üle 50 meetri.
Mägede siseehitusest annavad aimu üksikud paljandid, augud, I ja II maailmasõja aegsete punkrite ja kaevikute seinad jms. Nendes paljanduvate kivimite uurimisel on saadud selgust ka mägede siseehitusest. Vaivara Sinimäed on looduskaitse all alates 1959. aastast.
Olulised Eesti idapiiri kaitsmisel
Paiknedes Soome lahe ja Alutaguse soode vahelisel kitsal läbipääsul, on Sinimäed olnud soodne koht nii Eesti idapiiri kaitsmisel kui ka Narva ja Peterburi julgestamisel läänest. Sinimägede kaitsepositsioonilisele tähtsusele pöörasid Põhjasõjas tähelepanu nii Peeter I (vahiposti püstitamine Tornimäele) kui ka rootslased. 1915. aasta lõpetas Vene väejuhatus üle Sinimägede kulgeva Peterburi kaitsevööndi kavandamise, 1916 valmisid Pimestiku ja Metsküla vahel kaevikud ning Pargimäel laskemoonakeldrid ja kaitserajatised.
1943 kindlustasid sakslased Sinimäed ?Tannenbergi? kaitseliiniks. Sinimägedel võideldi 18. jaanuaril 1919 ja eriti ägedalt II maailmasõjas 1944, kui seal kaitsel olnud sakslased koos eesti, taani, norra, hollandi ja vallooni sõjameestega tõkestasid veebruaris nõukogude 2. löögiarmee läbimurde ning nurjasid juuli lõpus Narva operatsiooni lõppsihi ? pealetungi Tallinnale. Lahingud Sinimägedel kestsid 10. augustini, positsioone hoiti seal septembri keskpaigani, mil algas Saksa väe üldtaandumine Põhja-Eestist.
Piirkond on ajaloo kontsentraat, kus on mitmeid väärtuslikke maamärke erinevatest ajastutest. Säilinud ajalugu kaitstakse läbi ajaloomälestise piirangute.
Nii looduskaitselised kui ka muinsuskaitselised piirangud
Jõgevamaal vaidleme, kas linnamäed vajavad ikka looduskaitselisi piiranguid.
Vaivara Sinimägede maastikku on kujundatud just loodus- ja muinsuskaitsjate ühistöös.
Memoriaalkompleksi aitavad väärtustada oskuslikult kujundatud vaated. Istudes kaevikuliini jäljendaval kivikülvil ja nautides vaadet merele ning Tornimäele, tuleb kiita looduskaitsjate läbimõeldud tegevust maastiku kaitsmisel ja kujundamisel. Jalutades Tornimäel ja nautides vaadet memoriaalkompleksile, tuleb kiita muinsuskaitsjate tegemisi.
Maastikukujundusega on Vaivara vallavalitsus palju tegelenud. Tihe on olnud koostöö keskkonnateenistusega. Kasutatud on vabariigi oma ala tippspetsialistide ( arhitekt Tiit Kaljundi jt ) abi. Alahinnata ei saa oma spetsialistide ja kohalike inimeste tegemisi. Kujundatud on mõnusad ja kogu territooriumil sarnase kujundusega istumiskohad, kust avanevadki kõige kaunimad vaated ümbrusele. On olnud aega ja tahtmist avasilmi oma kodukoha looduses liikuda ja otsida üles maastikuaktsendid.
Maastikulised kontrastid
Sõites Jõgevamaalt Sinimägesid imetlema, näeme tee ääres tuhamägesid, tossavaid korstnaid, rohekassiniseid settetiike jt. Talvisel ajal on näha kaevanduste auravaid õhutusavasid, kuhu mõnel talvel on tekkinud kummalised jäämäed. Sattudes karjäärialade kivistele väljadele, imestab iga inimene, kuidas on küll taimed siin üldse võimelised kasvama. Tööstus ja tehnoloogilised rajatised on jätnud jäljed keskkonnale kui tervikule.
Ei ole vaja kadestada siinseid looduse andmisi, sest siit on ka palju võetud.
Vooremaal ja Jõgevamaal tervikuna niisugused kontrastid puuduvad. Oluline on, et otsides oma maakonnale arenguvõimalusi, väärtustaksime keskkonda ja puhast loodust ning mitmekesist maastikku selle osana. Sama vajalik on ajaloo- ja kultuuriväärtuste kaitsmine ning tähtsustamine. Kõike seda saab (ning on vajalik) kasutada oma äriideede realiseerimisel ja elulaadi kujundamisel.
ENE ILVES,
Eesti Looduskaitse Seltsi Jõgeva osakonna esinaine
