Kaks ennustajat panid kogemata kirja õige külmarekordi

Ehkki aprilli alguses ähvardab tulla veel kümnekraadist külma, on talv kalendri järgi juba läbi. Seda, et selle külmimal päeval on Jõgeval täpselt 35 kraadi alla nulli, oskasid ette ennustada kaks inimest — Riin Lepik Põltsamaalt ja Roman Homenski Vastse-Kuustest.

Riin Lepik omandab praegu Pärnumaa Kutsehariduskeskuses sekretärikutset ega viibi enam väga palju kodulinnas Põltsamaalgi, Jõgevale satub veel harvemini. Ühe teatrietenduse pärast ta siia möödunud sügisel siiski sattus ning täitis siis ära ka külmaennustusvõistluse talongi — need olid kultuurikeskuses saadaval.

“Pakkusin täitsa huupi,” tunnistas Riin Lepik. “Et eelmised talved olid olnud suhteliselt külmad, arvasin, et küllap tuleb suuremat külma selgi talvel. Nii paningi kirja miinus 35 kraadi.”

Just niisugust temperatuuri kraadiklaas Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi Jõgeva ilmajaamas selle talve külmimal päeval, 5. veebruaril näitaski. Lisaks Jõgeva külmarekordile oli see ka kogu Eesti selle talve külmarekord. Tõsi, Korela ja Tudu hüdromeetriajaamas registreeriti veel madalamaid õhutemperatuure, ent sealsed mõõtmistingimused ei vasta kehtestatud standarditele ning seetõttu ei loeta neid ametlikeks külmarekorditeks.

Näpuga taevasse

Riin Lepik osales ka mullusel külmaennustusvõistlusel, ent tookord kirja pandud temperatuur erines tegelikust külmarekordist üsna suurel määral. Et seekord ennustus täppi läks, ei tähenda, et neiu end kohe kõvaks ilmaennustajaks peaks. Selle töö jätab ta ikka asjatundjate teha. Mis aga külma talveilma puutub, siis seda ta ei armasta üldse. Talle meeldib hoopis soe suvi. Pärnusse õppimagi läks ta sellepärast, et see paik seostub suvega ning kool asub kauni looduse keskel.

“No näitasin lihtsalt näpuga taevasse ja paningi 35 kraadi kirja,” meenutas Roman Homenski hetke, mil tema enda teadmata täpse ennustuse kirja pani. Jõgeval käib sigalaseadmeid müüv mees vahel ka töö pärast, tol korral oli aga toonud hoopis tütre Jõgeva kultuurikeskusse tantsuvõistlusele. Ajal, mil tütar võistles, täitis isa ajaviiteks ennustustalongi. Ning, nagu hiljem selgus, pani kogemata kirja täpse rekordtemperatuuri.

“Ega ma ilmast üldiselt numbrit tee. Selles mõttes, et tööle tuleb ju niikuinii iga ilmaga minna,” ütles Homenski.

132 ennustajat

Et kumbki täpne ennustaja lähiajal Jõgevale ei plaani tulla, lubas külmaennustusvõistlust korraldava MTÜ Miinus 43,5 eestvedaja Raul Taul neile auhinnameened ise kätte toimetada.

Jõgeva ilmahuvikeskuse andmetel võttis tänavusest külmaennustusvõistlusest (see oli juba viies) osa 132 inimest. Kõige rohkem — 42 — oli nende hulgas neid, kes arvasid, et külmimal talvepäeval tuleb 25,1 kuni 30 miinuskraadi. Õigesse temperatuurivahemikku (-30,1 kuni -35 kraadi) mahutas oma ennustuse 24 inimest. Kõige ekstreemsem ennustaja pakkus aga, et Jõgeval võiks hakata paukuma viiekümne ja poole kraadine pakane. See oleks tähendanud Jõgeva ja kogu Eesti senise, 1940. aastast pärit külmarekordi -43,5 tunduvat ületamist. No sellist õnnetust meile, tänu taevale, kaela ei tulnud. 

Talv oli tavalisest lühem 

LAINE KEPPART, Jõgeva Sordiaretuse Instituudi agrometeoroloog-ekspert 

2011./12. a talv oli tavalisest lühem. Esimene ajutine lumikate moodustus alles 6. detsembril ehk keskmisest kuu aega hiljem. Detsember oli erakordselt soe — kuu keskmine õhutemperatuur oli 1,4°C, mis on 1922.-2011. aasta keskmisest 5 kraadi võrra kõrgem.  26. ja 27. detsembril tõusis õhutemperatuur veel ligi 9 kraadini ja taliviljaorased haljendasid. Soojem on olnud jõulukuu viimase 90 aasta jooksul ainult 2006. aastal.

Kitsamas mõttes talv ehk päristalv algas alles 31. detsembrist, kui keskmine õhutemperatuur langes alla null kraadi ja lumi jäi püsivalt maha. Ööpäeva keskmine õhutemperatuur tõusis uuesti püsivalt üle null kraadi 10. märtsil, mis on tavapärasest kaks nädalat varem. Alla nullkraadine periood vältas 63 päeva, mis on keskmisest 54 päeva võrra lühem. Talvine lumikate lagunes tavapärasele lähedasel ajal — 26. märtsiks. Lumi oli selleks ajaks 85 päeva maas püsinud.

Talve kõige külmem periood kestis jaanuari viimastest päevadest 12. veebruarini. Minimaalne õhutemperatuur langes selle jooksul alla -25 kraadi 11 päeval, alla -30 kraadi kahel päeval. Lõppenud talve külmarekord -35,0°C mõõdeti 5. veebruaril. See osutus Eesti ilmajaamades mõõdetud kõige madalamaks õhutemperatuuriks ja on seega lõppenud talve Eesti ametlik külmarekord.

Negatiivseid ööpäeva keskmisi õhutemperatuure kogunes vaatamata pakaseperioodile läinud talve jooksul märtsi lõpu seisuga -590 kraadi, mis on viimase 90 aasta keskmisest -143 kraadi võrra vähem.

i

RIINA MÄGI

blog comments powered by Disqus