Kaks aastat Jüri Ratase valitsust

Jüri Ratas alustas väga keerulisest seisust nii Keskerakonna esimehe kui peaministrina, kuid on suure töö ja kannatlikkusega hästi edasi jõudnud.


Viimati ilmunud ERR-i tellitud Turu-uuringute ASi küsitlus näitas, et Keskerakonna toetus eestlastest valijate seas on kasvanud 20 protsendile. Toetus venekeelsete seas on jätkuvalt ligi 75 protsenti. See on mõõdik, mis näitab, kui hästi Jüri Ratas on saanud toime ülesandega, mis kahe aasta eest tundus ilmvõimatuna.

  1. novembril 2016 avaldas riigikogu umbusaldust Taavi Rõivase teisele valitsusele, mis oli ühtlasi järjekorras viies Reformierakonna peaministri juhitud valitsus. Vaid mõned päevad varem ehk 5. novembril oli Keskerakonna kongress Paides, 654 häälega Yana Toomi 348 hääle vastu, valinud Ratase pikaajalise ainujuhi Edgar Savisaare asemel uueks esimeheks. Juba 23. novembril astus Ratas Eesti Vabariigi peaministri ametisse, kuhu Savisaar vaatamata oma vastavanimelisele raamatule de jure ei jõudnudki.

Aeg nõudis kiiret tegutsemist

Ratas peaministrina oli avalikkusele ootamatu. Reformierakond ja märkimist väärt osa nendega ära harjunud või kokku kasvanud ametnikke asusid kohe uuele valitsusele külge panema „kremlimeelse” silti. Koalitsioonilepe tuli kiiresti valmis saada hetkel, kui eelmise valitsuse ette valmistatud riigieelarve uueks aastaks oli sama hästi kui lukus. Majandus – erinevalt praegusest – eriti ei kasvanud ja lootust ka ei andnud. Kohe oli peale tulemas Eesti eesistumine Euroopa Liidus ning värske peaministri vähene välissuhtluse kogemus ning nõrgapoolne inglise keel andsid põhjust nii siiraks mureks kui õelaks pilkeks.

Kohe esimestel kuudel selgus, et Keskerakonnal pole võtta ühtlaselt tugevaid ministreid isegi olukorras, kus portfellid koalitsioonipartnerite vahel jagunesid võrdselt viis, viis ja viis. Paar nädalat pärast ametisse asumist oli seniste tegevuste tõttu kriitikatule alla jäänud põllumajandusminister Martin Repinski sunnitud esitama lahkumisavalduse.

Pool aastat hiljem tunnistasid pikka aega riigikogus opositsioonis istuma pidanud Keskerakonna ministrid avalikult, et pidasid tööd valitsuses lihtsamaks, kui see reaalselt neile oli.

Pärast üht intervjuud AK otse-eetris aprillis 2017 avaldas Eesti Ekspress „Jüri Ratase ümmarguste vastuste roboti”. Peab tõdema, et see oli tol hetkel üsna tabav huumor.

Ka valitsuspartneritel läks nirusti. Niigi kesised reitingud langesid, erakondades küdes sisemine rahulolematus, need pinged kandusid valitsusse edasi.

Ümberpööramise poolel teel

Aga üheaegselt sellega, et Keskerakonna ja iseenda valitsuskõlbulikkust tõestada, pidi Jüri Ratas Keskerakonna ümber pöörama. Vene häältele toetuvast ning paljudes eestikeelsetes piirkondades nagu Saaremaa või Viljandi sisuliselt kaduvast erakonnast pidi saama erakond, mis ei ole enam eestlaste seas toetuselt neljandal kohal. Aga ka venekeelsete hääli ei saanud kaotada ning selle esimeseks testiks olid kohalikud valimised enam-vähem aasta pärast Ratase esimeheks saamist.

Edgar Savisaar kandideeris erakonna vastu, proovis lahti kangutada vene häälte magneteid eesotsas Yana Toomiga ning oponendid ja ajakirjanikud küsisid igas debatis korduvalt, miks pole Keskerakond Ratase juhtimise all ikka veel loobunud koostööleppest Ühtse Venemaaga ning millal võtab Keskerakond midagi ette korruptsiooniga Tallinnas ja Narvas. Kuid Tallinnas läksid korruptandid üksteise järel uurimise alla ja kohtusse ning Ratas sai uut Keskerakonda üha usutavamalt distantseerida nii Savisaarest kui korruptsioonist. Yana Toom jäi Keskerakonda, kuid Ratas pidi vene tiiva tasakaalustamiseks Mihhail Kõlvarti nõudmisele vastu tulema ning sotsid Tallinna linnavalitsusest välja jätma.

Mõni kuu pärast kohalikke valimisi võis märgata, et Ratas ei vastagi enam küsimustele liiga ümmarguselt ja teeb vahel lausa teravat nalja. Ka inglise keel oli paranenud ning Eesti eesistumise tegi Keskerakonna peaminister ilusti ära. Valitsus töötas sujuvamalt, vähemalt ei olnud esialgset rabedust ning puudusid Taavi Rõivase ajast tuttavad inetud tülid.

Praegu on Keskerakonna ümberpööramine poolel teel. Narvas tõmbas Ratas üllatavalt selge joone jõuliselt maha, olles kannatlikult oodanud sobivat hetke. Sihikindel kannatlikkus on Keskerakonna uue juhtkolmiku üks peamisi omadusi, muutusi viiakse ellu tollhaaval, siis, kui avaneb õige võimaluste aken, kindla peale. Leping Ühtse Venemaaga on katki rebimata, kuid küllap tuleb pärast riigikogu valimisi ka see päev.

ANVAR SAMOST, kolumnist

blog comments powered by Disqus