|
|
Lõppeval nädalal alustasid avalikus sektoris juhirollis olevad ja aktiivselt ühiskonnaelus osalevad jõgevamaalased tööd uutel ametikohtadel. Seoses Reformierakonna, Keskerakonna ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna koalitsiooni moodustamisega sai senisest riigikogu liikmest, sotsiaaldemokraat Kajar Lemberist Tartu abilinnapea. Tema asemel pääses riigikokku kauaaegne Saare vallavanem Jüri Morozov. |
Kajar Lember hakkab Tartus tegelema rahanduse ning ettevõtlusega. Tema esimeseks tõsisemaks “tuleprooviks” on Tartu linna 2014. aasta eelarve koostamine ning volikogule esitamine.
Lember ütles, et soovis riigikogust lahkuda sellepärast, et opositsioonis olles pole seal võimalik midagi ära teha. “Olen tegutseja ning soovin olla aktiivne,” tunnistas ta.
Tal on hea meel, et tema asemel läks parlamenti staažikas kohalik poliitik Jüri Morozov.
Oli muutustega arvestanud
Kolmapäeval riigikogus vande andnud ning kohe ööistungile jäänud Morozov märkis, et oli kogu aeg arvestanud sellega, et riigikogu koosseisus võivad tulla muudatused. “Olin esimene asendusliige valimisringkonnas ja teine asendusliige üleriigiliselt kompensatsioonimandaatide alusel määratud asendusliikmete nimekirjas. Muudatus on minu jaoks kindlasti oluline, sest töökoht asub kodust eemal ja töö iseloom senisest erinev,” nentis ta.
“Esimestel tööpäevadel Toompeal olen kohtunud mitmete komisjonide liikmetega ning arutanud edaspidise tegevuse üle. Valdkonnad, millega Riigikogus tegelema hakkan, on seotud kohalike omavalitsuste ja maaelu temaatikaga laiemalt. Detailsemalt ootavad käsitlemist aga paljud lahendamata probleemid: omavalitsuste rahastamine, vabatahtliku pääste korraldamine maapiirkondades, ettevõtluseks ja maale elama asumiseks vajalike tingimuste loomine ja kohaliku energeetikaga seotud küsimused,” rääkis Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda kuuluv Morozov, kes on riigikogu õiguskomisjoni liige. “Kohtusin komisjoni esimehe Marko Pomerantsiga. Rääkisime põhjalikult komisjoni töökorraldusest. Esimene komisjoni koosolek toimub esmaspäeval,” lausus vastne riigikogu liige. </span>
Alustas ööistungitega
Jüri Morozovi tööleasumine riigikogus langes kokku ajaga, mil ööistungitel arutati 2014. aasta riigieelarvet. Morozov ei nõustu aga sellega, et ööistungid toimusid Sotsiaaldemokraatliku Erakonna initsiatiivil.
“Vaatame ikka tõele näkku. Kümme aastat pole lastetoetust tõstetud ja valitsuskoalitsioon pole valmis selles osas isegi mitte läbi rääkima. Seega, ööistungid jääksid ära, kui Isamaa ja Res Publica Liit ning Reformierakond, kes moodustavad riigikogu enamuse, käituksid konstruktiivselt ning avaksid sisulise arutelu Eestile nii olulises küsimuses. Valitsusliidu jäärapäine ja ilma sisulise põhjenduseta vastuseis lastetoetuste tõusule on äärmiselt kahetsusväärne ja see on ühemõtteliselt vale signaal ühiskonnale.
Tuletame meelde, et 2004. aastal sai lastetoetuse numbriks 300 krooni, vahepeal on kasutusele võetud euro ning 300 krooni konverteeritud 19 euroks ja 18 sendiks. Me kõik teame, et viimastel aastatel on Eesti olnud üks kõrgema inflatsiooniga riike Euroopas. Kui me vaatame kas või toidukaupade ja mittealkohoolsete jookide hinnatõusu kümne aasta jooksul, siis võime öelda, et täna võrdub 19-eurone lastetoetus oma ostujõu poolest umbkaudu 12 euroga aastal 2004, mis tähendab, et tegelikult on toetus hoopis vähenenud,” rääkis Morozov. “Kolmapäeva õhtul kogunes Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ruumi hulk inimesi, et tähistada Eestile nii häbiväärset sündmust — 19-eurose lastetoetuse mittetõstmise kümnendat aastapäeva. Kohal olid mitmete laste ja peredega tegelevate organisatsioonide esindajad, näiteks ka SOS lasteküla tegevjuht Margus Oro,” lisas ta, märkides sedagi, et kuna on harjunud pidevalt tegutsema, otsuseid vastu võtma ja nende täitmise eest vastutama, on riigikogu opositsioonis olek talle kindlasti uus kogemus.
“Loomulikult kuulub minu tähelepanu rohkem Jõgeva- ja Tartumaale, kuid see ei tähenda, et üleriigilised probleemid kuidagi kõrvale jääksid. Kui arvata välja nn kuldne ring Tallinna ümber, on Eesti maapiirkondade ees seisvad lahendamata probleemid tegelikult paljuski sarnased. Nii et töö kohalike omavalitsuste suunal või ettevõtluse arendamisega seotud teemadel vajab tegemist nii Lääne- kui Virumaal, nii Valga- kui Võrumaal,” kinnitas Jüri Morozov.
i
JAAN LUKAS
