Varem olete töötanud ennekõike ettevõtlusringkondades ja viimati töötasite sihtasutuses Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus ettevõtluskonsultandina. Mis põhjusel võtsite vastu kutse või väljakutse minna riigiametnikuks, kelle töö seotud nii poliitika kui ka rahaga?
Tegelikult olen ma poliitikaga tegelenud juba aastaid ja kuulun ka pikemat aega Rahvaliitu, kus olen erinevatel tasanditel kaasa löönud. Alates 2002. aasta sügisest juhin ma Tabivere vallavolikogu ja see on kindlasti andnud hea kogemuse omavalitsustöö valdkonnas. Uues valitsuskoalitsioonis sai rahandusministri portfelli endale Rahvaliit ja mulle tehti ettepanek asuda rahandusminister Aivar Sõerdi nõunikuks. Mõistan, et tegutsemine ühteaegu nii Tallinnas kui ka Jõgevamaal on piisavalt pingeline. Samas mind poliitika huvitab ja uus töökoht on kindlasti väljakutse ning seetõttu otsustasin ettepaneku vastu võtta.
Paraku on tavamõtlemises asjalood sellised, et kui kuuled sõna poliitika, meenuvad esmalt võim ja raha. Kuidas Tallinna võimule ja rahale lähemale minekut sellest vaatevinklit kommenteeriksite?
Mis seal salata, poliitika ongi omajagu raha ja võimuga seotud. Kui kuulutame aga, et püüame poliitikast hoiduda, petame end parasjagu, sest tegelikult on iga inimese igas päevas tükike poliitikat. Poliitikaga põimuvad ju ka sellised küsimused, kui palju maksab kütus, kas tänav on asfalteeritud, kas elamu ees on laste mänguväljak jne. Poliitika mõjutab isegi õlle hinda.
Rahvaliidu poliitikas on väga selgesti täheldatavad sotsiaalne ja regionaalne dimensioon ja põhimõte, et elu peab olema võimalik Eestimaa igas piirkonnas.
Selge on, et keegi peab sellistele arusaamadele tugineva poliitikaga tegelema, sest muidu muutume liiga pealinna- ja rahakeskseks. Seetõttu on ka loomulik, et selle ideestiku peavad pealinna viima inimesed väljastpoolt pealinna.
Kas tundsite rahandusminister Aivar Sõerdi ka varem ja kuidas möödus temaga esimene kohtumine?
Teadsin pikka aega maksuameti direktorina töötanud Aivar Sõerdi meedia kaudu, kus ta on olnud ikka huviorbiidis. Isiklikult olin temaga kokku puutunud väga põgusalt. Rahandusministeeriumi asusin ametlikult tööle 18. aprillil ning Aivar Sõerdiga kohtusin esimest korda nädalapäevad varem. Minister rääkis oma nägemusest nõuniku igapäevatööst ja sellest, milliste probleemidega peab tegelema hakkama.
Kui sõnal sabast kinni haarata, siis mis valdkonnas Aivar Sõerdile nõu annate?
Minu konkreetsem tegevusvaldkond on ministri ja Rahvaliidu juhtorganite omavaheline suhtlemine. Tuleb tagada, et info jõuaks Rahvaliidu fraktsioonist, juhatusest ja volikogust ministrini ja vastupidi.
Teiseks temaatikaks on riigiosalusega ettevõtted ja nende toimimine ? seega palju spetsiifilise iseloomuga infot, millega ministril on keeruline ennast kursis hoida.
Mõistsin ma õigesti, et kui Rahvaliidul on tähtis sõnum rahandusministrile, siis olete Teie selle teabe edastaja ja selgitaja?
Põhimõtteliselt küll. Näiteks kui Riigikogu Rahvaliidu fraktsiooni liikmete seisukohad vajavad ministriga läbi arutamist ja vastupidi, siis olen ma olemas.
Missugune peaks Teie hinnangul olema Eesti rahanduspoliitika?
Rahanduspoliitika peaks olema küllalt stabiilne ja seal ei tohiks olla väga paju tõuklemisi ja tõmblemisi. Kindlasti on oluline tagada tasakaalus riigieelarve jooksvate kulude ja tulude tasakaalu mõttes.
Uues koalitsioonileppes on sees palju sotsiaalse taustaga punkte, mis kajastavad näiteks pensionitõusu, vanemapalga saamise pikenemist ja mitmed teisedki inimkesksed ettevõtmised. Rahandusministril ongi kõige suuremaks tööks leida nende kulude katteks vajalikud vahendid.
Rahvaliit on seisukohal, et pikemaajalisteks investeeringuteks ? infrastruktuuride arendamiseks, koolimajade remontimiseks ja ehitamiseks ? on mõttekas võtta laenu või kasutada muid finantsvahendeid. Selliseid ettevõtmisi pole mõistlik ja võimalik rahastada jooksvate tulude arvelt. Pealegi on riigil mitmeid võimalusi raha n-ö juurdetekitamiseks; küsimus ongi poliitilises tahtes ja suutlikkuses kokku leppida.
Kuivõrd on nõunikuna võimalik teenida Jõgevamaad, näiteks “sosistada” rahandusministrile kõrva soovitus eraldada kroone mõne tee remontimiseks või muuks otstarbeks?
On selge see, et igal inimesel on oma ajalugu ja taust. Kui arutatakse regionaalseid teemasid, siis paratamatult kerkib esimesena silmade ette Jõgevamaa, kus on ikka aastaid toimetatud. Kindlasti pean oluliseks, et kodumaakonda jõuaks riigi rahanduspoliitikast adekvaatne info protsesside toimumise kohta. Selline teave võimaldab jõgevamaalastel ka ideedele ja arengutele kaasa aidata. Väga selgelt pean oma töös jälgima, et ei tekiks huvide konflikti.
Rääkisite, et annate minister Aivar Sõerdile nõu ka riigiettevõtete küsimuses. Palju neid riigiettevõtteid Eestisse üldse jäänud on?
Eestis on üle poolesaja riigi osalusega ettevõtte. Need on väga erineva suurusega ? näiteks Telekom ja Eesti Energia on kindlasti suurettevõtted. Samas on riik omanikuks firmades, mille majandustegevus on üsnagi tagasihoidlik. Riigil on ettevõtluses osaleda ühtepidi kasulik selleks, et saada dividende. Teisest küljest on olemas valdkondi, mida ei saa päris vabaturule saata: sertifitseerimine, registripidamine, elektri tootmine jne.
Kuidas algab rahandusministri nõuniku tööpäev?
Rahandusministeeriumis on küllalt vaba graafikuga töö. Inimestel on võimalus olla majas hommiku kella seitsmest õhtul kella üheksani. Rahandusministeeriumi juhtkond tuleb üldjuhul tööle kell kaheksa. Kell üheksa on igahommikune juhtkonna nõupidamine, millest võtavad osa minister, kantsler, asekantslerid ja nõunikud ning vastavalt vajadusele ka osakondade juhatajad.
Esmaspäevasel nõupidamisel räägitakse üle ka nädalaplaan, mis on arutlusel valitsuses, Riigikogus.
Milline näeb välja Teie töökoht?
Rahandusministeerium asub Tallinnas Suur-Ameerika tänaval ja juhtkond töötab kaheksandal korrusel. Kuigi peaksin oma tervise huvides kindlasti ka trepist käima, kasutan ühelt korruselt teisele jõudmiseks tavaliselt lifti. Lifti kinni jäämise hirmu ei ole, senini on see töötanud. Aknast avaneb vaade Liivalaia tänavale ja seal asuvale Hansapanga hoonele.
On nõunikul ka abi või sekretär, kes vajadusel aitab teha nii-öelda tehnilisi töid?
Seda mitte. Tarvidusel saan aga kasutada ministri referendi abi.
Missugune on rahandusminister Aivar Sõerdi inimlik pale?
Aivar Sõerd on olnud pikka aega tegev riigitööl, viimased paar aastat tegutsenud aga erasektoris. On hea, et tal on mõlema sektori kogemus. Minu tähelepanekute põhjal on Sõerd hea huumorimeelega ja kiire mõtlemisega inimene. Tema jaoks ei ole probleemiks pikad tööpäevad, kuigi tal kasvab kodus kaks väikest last. Meie isiklikud suhted on selle lühikese aja jooksul minu meelest päris heaks kujunenud.
Millist annust peab nõunikus üldse rohkem olema – aatelisust või pragmatismi?
Nõunik peab olema ministrile lojaalne, mis tähendab niisiis aatelist poolt. Samas peab endale ka oma teemad selgeks tegema, et ei tekiks tõsiseid otsustamisvigu.
Mitme temaatikaga ei jõua minister isiklikult tegeleda ja seetõttu peab ta usaldama oma töötajaid. Selleks ongi vajalikud ka nõunikud, kes katavad erinevaid tegevusalasid.
Mis töö rahandusministeeriumis Teile endale kõige rohkem huvi pakub?
Rahandusministeerium on töötamiseks üks huvitavamaid valitsusasutusi, kus on kokkupuude praktiliselt kõikide tegevusvaldkondadega. Samas on rahandusministeeriumis töötamine ka vastutusrikas, sest tegemist on Eesti riigi eelarvega, Euroopa Liidu rahade ja kõige sinna juurde kuuluvaga.
Neljapäevane Eesti Ekspress kraamis välja “luukered” ja kirjutas rahandusministrit nõustavast pankrotimeistrist. Mis nende firmadega siis ikka juhtus?
Seda võiks Ekspressist küsida, miks nad need “luukered” just nüüd kapist välja kraamisid. Kindlasti on sellel mitu põhjust. Olles täna nn. suures poliitikas, peab arvestama sellega, et oponendid üritavad kaikaid kodaratesse loopida. Nii ka seekord. Kogu see lugu on mõned aastad tagasi juba ajakirjandusest läbi käinud ja et midagi reaalset ning sisulist ei suudetud mulle külge pookida, asi rahunes. Tundub, et sellised lood tekivad vastavalt valimistsüklitele ja küllap on see lisaks soovile minister Sõerdile ja Rahvaliidule ?ära panna? seotud ka lähenevate kohalike omavalitsuste valimistega.
Olen olnud varem osanikuna seotud päris paljude ettevõtetega ja on täiesti loomulik, et mõned äriideed äparduvad. Eestis suhtutakse pankrottidesse väga valuliselt, kuid see on tegelikkuses normaalse majandusarengu osa, et ühed ettevõtted tekivad ja teised hääbuvad.
Jõgeval lõppes äsja Kesk-Eesti mess, mille korraldamisega olete Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuses ise tegelenud. Mida selline mess võiks meie maakonnale tähendada?
Olin üks, kes pooldas, et mess toimuks kesklinnas ja olen veendunud, et selline lahendus on ennast igati õigustanud. Nii sel kui ka eelmisel aastal oli messi külastatavus päris suur. Loodan, et see traditsioon jätkub ja usun, et ka maavanema ning Ettevõtluskeskuse eestvedamisel korraldatud Jõgevamaa Arengukonverentsist saab igal aastal toimuv sündmus.
Mis tuleb meelde tööst Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskuses?
Iga päev sai tegeldud põhiliselt alustavate ettevõtjate nõustamisega EAS-i poolt pakutava starditoetuse raames ja seejuures on hea meel, et meie kaudu läinud projektide rahastamise oli küllalt edukas. Sügisel toimunud neljakuuliste giidide koolitusega tuleb kindlasti rahul olla, sest huvi oli suur ja tänaseks aktiivsemad osalenud juba toimetavad.
Siin töötatud aja kohta tuleb hinnangut küsida Ettevõtluskeskuse klientidelt ja kolleegidelt, kellega meil minu arvates oli väga hea koostöö.
Jõgeva linnas töötamise perioodi jääb kindlasti meenutama ka Jõgeva Lauatenniseklubi asutamine, mille vedamine jäi nüüd Urmas Rihma õlgadele.
Tean, et Te pole põline jõgevamaalane. Mis Teid siia tõi?
Olen sündinud ja kasvanud Saaremaal, kuid haridustee jätkamise eesmärgil tulin Tartusse ja seejärel kutsus Tabiverest pärit koolivend siiakanti ühist ettevõtmist vedama.
Ja nii ta ongi tasapisi läinud. Enne tööd vallavolikogus suhtusin Tabiverre kui heasse magalarajooni, kuid tänaseks olen aru saanud, et kogu see piirkond on tervikuna väga hea elukeskkond. Abikaasa töötas lapsepuhkusele jäämiseni nii Maarja kui Kaarepere koolis muusikaõpetajana. Praegu kasvatame kodus 4 kuu vanust pisipoega.
Kas aja jagamine pere ja töö vahel on problemaatiline?
On selge, et sellise elustiili all kannatab kõige rohkem pere ja selliste probleemide vältimiseks tuleb lihtsalt pere jaoks aega leida. See ei ole kerge ja siinkohal tänan peret mõistva suhtumise eest. Loomulikult tähendab mitmel rindel toimetamine väga pikki tööpäevi ja lisaks rohket sõitmist, kuid ?
Lisaks omandan Tartu Ülikooli Euroopa Kolled?is magistrikraadi, kuid ka koolis õppimine on muutunud päris keeruliseks.
Kust võtta energia, et mitmes kohas tegutsedas?
Kindlasti pakub rõõmu kodus olev väikemees, kellega on küll palju muret, kuid positiivset ikka rohkem. Lisaks on minu hobiks jätkuvalt hobused, kellega tegelemiseks proovin ikka paar päeva kuus leida. Viimasel ajal on spordiga tegemine jäänud tagaplaanile, kuid loodan lähinädalatel uuesti n-ö ree peale saada ja alustada taas regulaarselt ujumisega.
JAAN LUKAS
