Perearstid on tõelised eesliinivõitlejad, kellest sõltub mitte ainult patsientide ravimine, vaid ka viirusekandjate ja haigete avastamine. Jõgevamaal on koroonajuhtumite arv veel väike, kuid see ei pruugi nii jääda.
Põltsamaa tervisekeskuse perearst Riho Pettai oli nõus praegusel kiirel ajal tausta selgitama ja olukorrast pildi andma. Pettai tõdes, et koroonaviiruse leviku piiramine on praegu tõesti kõige suurem probleem, mille tõttu on ka perearstid piiranud inimeste vastuvõttu. Lükanud edasi plaanilisi vastuvõtte ning proovinud võimaluse korral lahendada probleeme kaugvastuvõtu või telefoni teel.
„Ägedate haigestumiste puhul saab ette helistades vastuvõtuaega kokku leppides sättida nii, et nakkusoht ka patsiendi jaoks võimalikult väike oleks,“ selgitas Pettai.
Tulemus sõltub meist kõigist
Hirmu, et laboratooriumid ei töötaks, doktori sõnul pole. „Laboratoorium töötab,“ kinnitas perearst.
„Ka see, et paljud plaanilised vastuvõtud jäävad tähelepanu alt välja, kuna fookus on jõuliselt mujal, ei tähenda abita jäämist,” möönis Pettai. Normaalne olukord taastub niipea kui võimalik.
„Muidugi oleks hea, kui piirangud annaks tulemusi kiiremini ja normaalne töörütm taastuks. Siin aitab kogu rahva õige käitumine ja tahe viirus võita,“ rõhutas arst, koputades meie igaühe südametunnistusele.
Mida saaks igaüks meist veel teha, et pandeemia taanduks? Perearst soovitab silmas pidada olulisi asju. „Lisaks liikumispiirangutele, kätepesule ja hügieenile võiks ühiskondlikes kohtades, ka poodides, käia alati kaitsemaskiga,“ leiab perearst.
„Praegu näeb ikka väga harva kedagi maskiga. Tuleks eeskuju võtta Jaapanist ja Hiinast, kus ollakse selles vallas meist ees. Teise inimese peale aevastamine on seal juba ammu väga autu tegu. Ei usu, et need meetmed meie maakonnas vähem tarvilikud on kui mujal,“ rõhutas ta.
„Nakatunuid on meil küll statistiliselt vähem, kuid inimesed liiguvad palju, seis võib kiirelt muutuda. See, kui ruttu haiguspuhang möödub, sõltub meist kõigist, korrektse tegutsemise korral taandub haigus kiiremini,“ kinnitas arst.
Pettai arvas, et Jõgevamaa asend Tallinna ja Tartu vahel toob meile siin mõneti riski juurde, sest paljud, kes sõidavad maale pakku, võivad peatuda Põltsamaal või Adaveres ja levitada seetõttu viirust ka meie piirkonda. Siingi aitab vastutustundlik käitumine.
Maski kandmine on vajalik
„Enamik on arvestanud sellega, et tuleb kodus istuda, kuid paraku kogunevad inimesed ikka kaupluste ette. Õnneks pole neid palju,“ täheldas Pettai. Väikeseid maapoode pole enam palju alles jäänud ja ka läbisõitjad külastavad poode, mis paiknevad suurtel pindadel.
„Piisab ühest nakatunust,“ ütles Pettai. „Kui üks klienditeenindaja on haige, siis vaadake ise, kui palju tal päeva jooksul kontakte on. Siin pole vahet, kas ta on Selveris või Maximas või tanklas.“
Pettai rõhutas veel, et mask on hädavajalik. „Kuna tegemist on piisknakkusega, siis kuidas on võimalik öelda, et mask ei aita. Mask vähendab suure tõenäosusega nakatumist. Kui on täidetud kõiki nõudeid: istutakse kodus ja kasutatakse maske, siis üks täiendab teist ja üldine olukord on parem. Maske ei soovitata arvatavasti seetõttu, et neid lihtsalt pole. Mida sa soovitad, kui neid pole kuskilt võtta,“ ütles Pettai.
Kohati tundub perearstile kummaline, et kõrgel tasemel e-ühiskond ei suuda korraldada kodanikele põhimõtteliselt tavalist marlilappi. Et neid ei suudeta toota. Ka isetegemine pole Pettai sõnul halb mõte, kuigi kõik sõltub materjali kättesaadavusest.
„Kindlasti on sellest abi rohkem, kui olla üldse ilma,“ on perearst veendunud.
INDREK SARAPUU
