Selleks, et praegu Kaitseliidu käsutuses olevat Kirna täisohualaga lasketiiru saaks pikendada praeguselt
Kaitseliidu Jõgeva maleva pealik major Mati Kuusvere kinnitas, et lasketiir on neile eluliselt vajalik, parandamaks kohaliku maleva laskmisvõimalusi. Laskeväljaõppe laiem eesmärk on riigikaitseeesmärkide tagamise täitmine. Kuusvere kinnitusel on Jõgevamaal ainus koht, kus kaitseliitlastel on võimalik laskmist harjutada, just Kirnal. “Laskmisoskus on kõikide lahinguliste oskuste aluseks,” rõhutas ta.
Laskmine ei sega inimesi
Kuusvere sõnul asub Kirna lasketiir väga heas kohas. “Lähedal pole ühtegi elumaja, meil pole vaja laskmisharjutuste ajaks sulgeda ühtegi ühiskondlikult kasutatavat teed. Paiga ajalugu tundvad inimesed teavad, et Nõukogude Liidu relvajõud kasutasid ala polügoonina ja meie lasketiirust pisut edasi lõhkesid suured pommid. Meie kasutame seal vaid käsitulirelvi ja nii jääb ka tulevikus,” lisas ta.
Kaitseliidu Kirna lasketiir on Alam-Pedja looduskaitseala vahetus läheduses. Kirna matkaraja alguses asuvale infotahvlile on alati välja pandud teave laskeharjutuste toimumise kohta.
Keskkonnamõjude hindaja, osaühingu Alkranel juhtiveksperdi Alar Noorvee sõnul jääb laskeala vahetusse lähedusse pisiteo elupaik. Maakonna teemaplaneeringu järgi jääb lasketiiru ala rohelise tugivõrgustiku alale. Keskkonnaamet on juhtinud ka keskkonnamõjude hindajate tähelepanu vääriselupaikade ja elupaikade lähedusele.
Valminud on lasketiiru arendamise keskkonnamõjude hindamise programmi eelnõu. “Laskmiskoormuseks on lubatud sada päeva aastas, keskkonnaamet on seadnud kasutuspiirangu, sest kaitsealuseid liike ei tohi kevadperioodil häirida. Ajavahemikul veebruarist juunini on lasketiirus lubatud harjutada vaid ühel korral kuus,” nentis Noorvee.
Karmid piirangud
Kaitseliidu Jõgeva maleva pealik Mati Kuusvere tunnistas, et piirangud segavad aastaringset väljaõpet. “Kaitseliitu kuuluvad vabatahtlikud, nende inimeste aeg on kõige suurem väärtus. Kui hakkame inimesi sõidutama laskeharjutustele keskpolügoonile, siis ainult sõit sinna ja tagasi võtab päevast kuus tundi. Sellega tekitame suure kahju. Malevale on ühest lasketiirust muidugi vähe, kuid osadel malevatel pole ühtegi tiiru, seega oleme meie heas seisus. Vajadus tiiru pikendamiseks on olemas. Mida pikem on meie lasketiir, seda kaugemale õpivad mehed laskma,” tõdes ta.
Laiendataval alal võetakse maha puid ja võsa, niiviisi vähendatakse ka võimalikku tuleohtu. Riske vähendavad ka tagavalli ning tuletõkkeriba rajamine. Tegemist on juba toimiva lasketiiruga.
Aprilli lõpuks peaks keskkonnamõjude aruanne valmima ning mai alguses tahetakse see avalikkusele tutvumiseks välja panna.
i
HELVE LAASIK
