Laupäeval andis Kaitseliidu ühendorkester Jõgeva kultuurikeskuses kontserdi pealkirjaga “Soolo ja paroodia”. Laval oli üle 40 orkestrandi, kelle etteaste oli naljakuusse igati sobiv: kasutati nii trükimasinat ja haavlipüssi.
Laval olid orkestrid Tallinna, Jõgeva, Pärnu ja Läänemaa malevast. 18 solisti esinesid tavalistel ja ebatavalistel muusikariistadel. Orkestrandid näitasid, mille kõigega saab muusikat teha. Ühendorkestri paroodiakavas oli üheksa pala klassikast kodumaiste heliloojate loominguni ja kirgliku mustlastantsuni. Mozart, Weber ja Strauss noorem olid lükatud justkui segumasinasse ning nende looming n-ö pea peale pööratud.
Pardijaht orkestri moodi
Straussi jahti kirjeldavas teoses paukus haavlipüss, aga muretseda polnud siiski tarvis, sest pärishaavlitega tegemist ei olnud. Lugu polnud siiski nõrganärvilistele: kiire polka rütmis põgenemine, luuramine kõrkjates, dramaatilised paugud.
Metsasarvede pehme heli otsis lepitust, kuid part pidi surema ja saali lendaski haavatud metspardi imitatsioon, kes oma õnnetu otsa leidis. Ette astus jahimeeste koor, metsasarved pasundasid, sekka kõlas eriti madalahäälne eufoonium. Jaht oli lõppenud!
Kirjutusmasina soolo
Kirjutusmasin Primus toodi lavale ja ettekandele tuli Leroy Andersoni “The Typewriter”. Mehhaanilise masina klahvidel soleeris Birgit Mikkus, kes kehastus kergemeelseks sekretäriks: tegi selfisid, viilis küüsi, helistas sõbrannale. Tal polnud aimugi, kuidas masin töötab. Õnneks tuli dirigent Mati Põdra, kes andis noorele muusikule “noodipaberi kätte”. Peagi oli kuulda kirjutusmasina tühiku löömise hääl, kell, reavahetus. Tavaliselt võetakse kirjutusmasinatel musitseerimise ajaks täheklahvid välja, heli tekitamiseks jääb ainult paar klahvi, aga sel korral nägi masin välja nagu päris. Ainult kell oli eemaldatud, aga see oli kohe kirjutusmasina kõrval. Mida rohke täheklahve, seda suurem on võimalus eksida, tähed lähevad n-ö sõlme ja heli pole puhas.
Orkestrit juhatas ka Kaitseliidu Jõgeva maleva orkestri dirigent Kristi Talistu. Mustal tšellol soleeris Mati Põdra, kelle etteaste oli ootamatult lõbus ja mänguline. Pillimees kordas ühte fraasi ja tundus, nagu oleks esimene noot vale. Iga uue katsega püüdis muusik eelnenud eksitust parandada, nii sündis muusikaline nali.
Lõpetuseks tuli Mati Põdra dirigeerimisel maailma esiettekandele Mozarti “Väike öömuusika” pisut kohendatud kujul. Orkestrandid asusid esitama klassikat, aga poolte pillimeete mappide vahele olid sattunud valed noodid. Humoorika etteastega said kuulajad aimu, kuidas käib noorte pillimeeste õpetamine ja kui palju vaeva peab dirigent tegelikult nägema.
Sügisel on orkestril plaanis võtta sama kavaga ette kontserttuur Lõuna-Eestis.
MARGE TASUR
