Õigem oleks küll rääkida taasloomisest. Tasub meenutada: Kaitseliidu Jõgeva valla puhkpilliorkester loodi ja tegutses juba 1937. aastal. Isamaaline vaimustus, uhke munder, relvasaamise loa võimalus ja pillimänguhuvi tõid orkestrisse kõvasti üle paarikümne mehe. Aasta hiljem loodi Jõgeva malevkonda ka keelpilliorkester ja nii kuulus Kaitseliidu muusikakollektiividesse juba 40 mängijat. Tasub meenutada, et tollal tegutses Jõgeval kaks pasunakoori ? Kaitseliidu malevkonna ja Jõgeva Linna Vabatahtliku Tuletõrje Ühingu oma. “Mõlema orkestri omapäraseks võistumängimiseks kujunesid 1. mail korraldatud paraadid. Kaitseliidu orkester alustas kaitseliitlaste paraadmarssi Jõgeva vallamaja (endine Eristvere kõrtsihoone) eest, tuletõrje oma tuletõrje jaoskondade rivistusega turuplatsi äärse pritsimaja eest. Paraadi juhtkonnad ja orkestrid kohtusid Uuel tänaval (Kiviteel), andsid teineteisele au ja jätkasid paraadmarssi,” kirjutab kauaaegne ajalehetoimetaja ja orkestrant Hugo Alter 2002. a. Jõgeva Linna Puhkpilliorkestri 90. aastapäevaks ilmunud raamatus “Martinite pasunakoorist esindusorkestriks”.
Orkester laob aluspinda
Mõned päevad tagasi trehvasin kokku Ants Nurgaga ? tema ju KL Jõgeva maleva taasasutaja, selle kauaaegse pealik ? ja jutt kaldus Kaitseliidu oma puhkpilliorkestri loomisele. “Kas varem või veidi hiljem, kuid oma puhkpilliorkestri me taastame,” oli erumajor Nurk kindel. Parasjagu oligi tal tulemas kokkusaamine maleva kaplani Raino Kubjasega ja kaitseliitlase, viiskümmend aastat orkestrites mänginud Eino Vähiga, kes mängis alguses alti, hiljem kornetit. Räägiti uue, sõjaväelises vormis esineva orkestri asjus. Võtsin kutse tulla selleteemalisest arutlemisest osa võtma vastu ja läksin meestega juttu ajama.
“Oli aasta 1992. Teenisin Kuperjanovi pataljonis rühmavanemana. Tollal oli mitmeid edumeelseid, kes olid huvitatud sõjaväeorkestri moodustamisest, ja ka noori, kes mängisid pille, mitte üksnes pleiereid. Saigi paarkümmend meest kokku ja oma orkester loodud. Võru kultuurimajal oli samuti puhkpilliorkester, kuid meie oma oli veidi mobiilsem ja mõneti ka esinduslikum – ikkagi sõjaväevormis ja kindla marsisammuga. Tähtpäevadel kutsuti meid mängima üle Eesti,” meenutas saksofoni ja trombooni mängiv ja mitmeid orkestreid juhatanud Raino Kubjas. Kuus aastat on ta mänginud ka Eesti Filharmoonia estraadiorkestris.
Raino Kubjase taktikepi all on Kuperjanovi pataljoni sõjaväeorkester mänginud mitmel korral ka Jõgevamaal: seda nii 1997. a. Kaitseliidu päevadel Utsalis, Kuperjanovi pataljoni sünniaastapäevade tähistamisel Puurmanis kui ka mõnel teiselgi kaitseliitlaste maakondlikul üritusel.
Ruumid olemas, pillid tulemas
Kaitseliit annab orkestriproovideks kasutada oma Aia 38 (kunagine apteegiladu) ruumid, lipsu ja pintsakuga vormiriietus on samuti nende poolt. Kui mänguoskusega mehed, ja miks mitte ka naised, kokku saavad, selgub pillide vajadus. “Kindlasti ei jää pillipuuduse taha asi seisma. Eestis on kolm militaarorkestrit: kaitsejõududel, politseil ja piirivalvel, kes uuendavad oma pillikomplekte üsna sageli. Abi saab ka Kirikumuusika Liidult, kes saab tellida pille Saksamaalt. Mitmed probleemid on juba lahendatud, jääb vaid üks, see kõige tähtsam ? kui palju tuleb mehi, milline on nende mänguoskus ja eesmärk. Eks see hakkab selguma meie esimesel kokkusaamisel neljapäeval, 23. märtsil kell 18 KL majas Jõgeval Aia tn 4,” kutsus Raino Kubjas uues orkestris kaasa lööma.
ARDI KIVIMETS