Kaitseliidu Jõgeva maleva pealiku kapten Janno Rosenbergi kinnitusel on Jõgeva maleval tänavuse Kevadtormi ajal Tapal oma staap. “Oleme staabist momendil viiekesi väljas, aga mõne päeva pärast lisanduvad veel vabatahtlikud,” rääkis Rosenberg.
Nii toimetatakse käsikäes, ühtaegu valmistudes Jõgeval toimuvaks võidupüha paraadiks kui osaletakse ka Kevadtormil eraldi staabina.
“Rahvas võiks ennast rahulikult tunda, midagi erilist suurõppuse ajal ju ei juhtu, kaitseväelased käituvad, nagu neile kohane, kõik on kokku lepitud ja keegi ei pea mingit muret tundma,” kinnitas Rosenberg.
Tema sõnul oleks raske määratleda, kas kaitseliitlasi on Jõgeva malevas parasjagu vähe, palju või päris parajalt. “Võttes arvesse suhet kogu Eesti rahvaarvu, on meie olukord hea,” märkis Rosenberg.
Naiskodukaitsjate elu on põnev
Sama lugu on ka Kaitseliidu eriorganisatsioonidega. Need on Naiskodukaitse, Noored Kotkad ja Kodutütred. Liikmeid võiks alati rohkem olla, kuid ka kurtmiseks pole põhjust.
Naiskodukaitse näiteks pakub oma liikmetele erinevaid vastavaid koolitusi, kuidas kriisiolukorras toime tulla, ise ellu jääda ja teist abistada.
“On palju kursusi, nii meditsiinialast kui topograafiat. Sisuliselt on see tasuta õpe ja naiskodukaitsjad ei jookse sugugi vaid püssiga metsas. Tõsi, õpetatakse ka seda, kuidas metsas hakkama saada, kuidas kriis üle elada ja kannatanutele meditsiiniabi anda,” rääkis Rosenberg.
NKK Jõgeva ringkonna esinaine Aive Soolepp kinnitas Vooremaale, et naiskodukaitsjate elu on pidevalt päris põnev. Viimane üritus, millest osa võeti, oli koormusmatk Valgamaal, kus Jõgevamaalt osalesid neli naist.
“Naised olid ikka päris tublid. Läbida tuli 30 km koos varustusega. Kaheksast võistkonnast kuus lõpetasid ja meie võistkond oli viies,” selgitas Soolepp. Ta lisas, et varustus oli päris raske, näiteks pidi igal võistlejal seljas olema kolme päeva toidumoon, automaatrelv, püstol, tääk ja viskenuga, üksjagu laskemoona, esmaabipakett, magamiskott jne. Võistkondlikult tuli aga kaasas tarida veel meditsiinipauna, signaalrakette koos laskeseadeldistega. Kasutada ei tohtinud mobiiltelefone, küll aga GPS seadmeid, öövaatlusseadmeid ja öösihikuid.
3. mail toimus NKK mälestuspäev koos jumalateenistusega Torma kirikus, kus Soolepa sõnul osales 28 naist. “Huvi meie organisatsiooni vastu on märgatavalt kasvanud, nii suurt huvi kui tänavu pole olnud mitmel aastal. Meie üritused toimuvad suuremas osas looduses ning vaba tahte alusel. Sellega seoses on ka meie kulutused minimaalsed ja me ei tunne ennast majandussurutisest väga puudutatuna,” rääkis Soolep.
Traditsioone ära jätta ei saa
Ka noorteinstruktor Olga Jürma sõnul on ühiskonnas Kaitseliidu noorteorganisatsioone märkama hakatud. Majandussurutis seevastu ilmutab ennast aga selles, et enam ei saa lastele lubada uhkeid auhindu, kuid kui mingi üritus on seotud traditsioonidega, tuleb see ikkagi ära teha.
Nii käisid lapsed nädalavahetusel metsas Saare ja Pala valla piiril retkel. Hiljuti oli ka omaloomingukonkurss, kus Voore lapsed said õiguse suurel laval esineda. Ja muidugi on Jõgeva maleva kodutütred ja noorkotkad võidupüha paraadi tõttu elevil ja uhked.
“Osalema on neid registreerinud juba rohkem, kui vajatakse,” rääkis Jürma.
Praegu on Jõgeva malevas tema sõnul veidi üle 200 kodutütre ja noorkotkaid umbes samapalju, endiselt aga napib noortejuhte.
Rõõmustav on see, et Kaitseliidu noored kaasati “Aita teist” laagrisse matkatarkusi õpetama. “Nii saame otse näost näkku suhelda maavalitsusega ja mitmete seltsidega, samuti politsei ja päästeametiga,” peab noorteinstruktor olukorda loomulikuks. On ju kaitseliidu eriorganisatsioonide põhitegevus just toimetuleku õpetamine nii metsas, koolis, kodus kui ka kasvõi raske majandusliku olukorra puhul.
“Kui ikka tööd ja tegevust on, siis on kõik hästi. Kui enam ühtegi last ei oleks, siis oleks halvasti. Kui on traditsioonid olemas, siis sealt välja ei saa — leiad raha ükskõik kust. Kui maakonna lapsed ja vabatahtlikud teavad, et maikuus on luureretk, siis seda ära jätta ei saa,” kinnitas Olga Jürma.
iii
JAANIKA KRESSA
