Mõlemas, nii keskharidust omandavate kui ka keskhariduse juba omandanud noorte kategoorias pääses lõppvõistlusele kümme inimest. Finaalipääs rõõmustas Kaisat, ent tõi kaasa ka palju tööd. Kui eelvõistlusel osalemiseks oli vaja esitada vaid kahe kostüümi kavandid või fotod, siis lõppvõitlusel pidi olema ette näidata vähemalt viiest kostüümist koosnev kollektsioon. Ent alustada tuli modellide leidmisest.
“Eelvõistluse jaoks tehtud kostüümid õmblesin oma vanema õe Kaari mõõtude järgi. Ka paar lõppvõistluse jaoks juurde tehtud komplekti on tema järgi õmmeldud, osade puhul sain aga arvestada juba modellide mõõtudega. Sobivad modellid otsisin endale ise modelliagentuuride kodulehekülgede kaudu välja,” ütles Kaisa. “Valmis õmblesime rõivakomplektid põhiliselt õega kahasse, ent kahe kostüümi puhul kasutasime ka kutselise õmbleja abi.”
Õitsev kirsipuu
Lõppvõistlusele esitas Kaisa seitse komplekti, kaks eelvõistluse jaoks tehtut sealhulgas. Materjalidena kasutas ta peale tavalise kanga ka tülli ja mahulist vatiini, värvitoonidest valget, roosat ja rohelist.
“Valisin need värvid sellepärast, et need seonduvad Jaapani sümboli õitsva kirsipuuga. Seda, et roosa ongi selle kevadsuve trendivärv, kuulsin alles hiljem,” ütles Kaisa.
Tallinna läks ta juba möödunud kolmapäeval: siis toimus esimene proov. Neljapäevane päev oli vaba, reedene kulus aga vaat et tervenisti proovidele. Taustamuusika said noored moeloojad ise valida, samuti küsiti nende arvamust selle kohta, kuidas modellid üldjoontes liikuma peaksid. Täpsemalt pani liikumisjoonise paika aga lavastaja Merrit Helistve.
Kaasvõistlejate rõivakollektsioonid meeldisid Kaisale väga.
“Esimese hooga imestasin, kuidas mind üldse nendega koos lõppvõistlusele valiti,” tunnistas Kaisa, lisades, et erinevalt teiste kollektsioonidest olid tema loodud rõivad üsna praktilised ja kantavad.
Osteti ära
Laupäevane lõppvõistlus Vene Draamateatris kestis koos vaheajaga mitu tundi ning kujunes fantaasiarikkaks, ideederohkeks ja uhkeks vaatemänguks. Võitjaks tunnistas ˛ürii, millesse kuulusid vene-prantsuse moeajaloolane Alexandre Vassiliev, disainer Mark Eley Suurbritanniast, ajakirja Citizen K moetoimetaja Laurent Dombrowicz Prantsusmaalt, ajakirja Vanidad moetoimetaja Daniel Garcia Hispaaniast, ajakirja Pastaiga moetoimetaja Dace Vaivara Lätist, ajakirja Anna moetoimetaja Kaisa Pohjanvirta Soomest, ajakirja Bon moetoimetaja Salka Hallström Bornold Rootsist, Anu Lensment ajakirjast Stiil, moedisainer Ivo Nikkolo ja kultuuriminister Urmas Paet, vanemas vanuserühmas Euroülikooli moetudengi Oksana Tanditi ja nooremas vanuserühmas Tallinna Tehnikagümnaasiumi õpilase Kris Lemsalu. Kaisa tuli, nagu öeldud, oma vanuserühmas kuuendaks. Finaalvõistlusele järgnenud afterparty‘le Club Prive‘sse ta aga ei läinud: nii sellepärast, et oli väsinud, kui ka sellepärast, et alla 18-aastasi sinna ei lubatagi, Kaisa on aga alles 16.
Tuleval aastal kavatseb ta kindlasti jälle SuperNooval osaleda.
“Praegu olen küll väga elevil. Kuna näib, et praktiliste ja kantavate rõivastega suurt edu ei saavuta, siis püüan tuleval aastal ka midagi “ulmelisemat” ja kunstipärasemat välja mõelda,” arvas Kaisa.
Seda, et tema rõivad tõepoolest ka tarbimisväärtust omavad, tõestab see, et osa komplekte ostsid modellid Kaisa suureks üllatuseks pärast võistlust ära.
Ent üksnes moeloomingule pühenduda pole Kaisal ei nüüd ega tulevikus mõistagi aega: koolis tuleb ka ikka käia ja Jõgeva kultuurikeskuse tantsustuudios tantsimist ei kavatse ta samuti katki jätta.
RIINA MÄGI
