Uisuplatsi suuruseks on 1800 ruutmeetrit ning seal treenivad ka harrastusliiga hokimängijad. Laupäeval peeti samas liiga võistlusmängud, kus SK Pedja mängijad alistasid külalisi Valgast 18:1. Oma alagrupis mängiva kuue meeskonna seas on SK Pedja praegu kolmandal kohal.
Mõned aastad tagasi saavutati harrastusmängijate hokiliigas üldarvestuses teine koht. Hästi on läinud ka üle- eestilistel jääpallivõistlustel, kus saavutati kahel aastal järjest esikoht ja osaleti ka MMil Arhangelskis.
«Sel aastal hakkasime juba oktoobris Kohtla-Järvel harjutama, kuni pääsesime detsembri keskpaigas koduväljakule,» ütles Kaido Poom. Jõgeva hokitraditsioonid on aga juba aastakümnete tagused ning läbi aegade on võisteldud heal tasemel.
Varem mängisid SK Pedja koosseisus ka noorterühmad, kuid juba mõned aastad neid koosseisus pole, sest selleks pole raha. Rahalise toetuse kadudes läksid paljud noored üle saalihokisse. Ometi käivad noored hokimängijad väljakul harjutamas ning mängivad mõnikord ettenähtud tunni asemel mitu tundi.
Väljakul harjutatud juba veerandsada aastat
«Kahjuks ei taha hokivõistkonnad eriti Jõgevale tulla, sest meie mänguväljak on kehvas olukorras. Piirded on väga mädad,» rääkis Kaido Poom. Ka oleks hokimajas hädasti vaja remonti teha. Omal ajal toetas väljaku rajamist rajooni täitevkomitee. Et sellel ajal spordirajatiste ehitamist ametlikult ei toetatud, ehitati väljak parkimisplatsi ning piirded puukuuri nime all.
Uisuplats valmis 1981. aastal, kui väljakule ka poordid ehitati. «Elame veel sügavas nõukogudeajas, väljaku valgustus pärineb lausa 1970. aastate algusest,» ütles hokitreener. Oma jõududega on hokihuvilised piirdeid parandanud ning mädanenud laudu välja vahetanud, seda tuleb teha pidevalt. Samuti vajab hädasti remonti hokimaja.
Uusi poorte on aga praegu võimatu saada ja paigaldada, sest see nõuaks raha, mida kusagilt võtta ei ole. Hokiplatsi ning klubi on vaatamata korduvatele abipalvetele tänavu toetatud minimaalselt. Eelmisel aastal aitasid hokiklubi võimaluste piires siiski Vooremaa Teed, AS Cobra Grupp, Eksar-Transoil AS, Jõgeva Vesi ja Kultuurkapitali Jõgeva ekspertgrupp.
Kaido Poom muretses omal initsiatiivil boileri, et mängijad pärast treeningut või võistlust pesta saaksid. Tema soetas ka traktori, millele saadi abi korras ka jääpuhastusseadmed, et uisuväljakut korras hoida.
Maaomanikuks tuleviku nimel
Kaido Poom ostis 2001. aastal ära maa, kus asuvad väljak ning väike administratiivhoone, et pakkuda Jõgeva inimestele võimalust uisutada ja hokit mängida.
«Linn tahtis maja maha müüa, kui aga see oleks sattunud mittespordilembese inimese kätte, oleks hokil Jõgeval lõpp olnud,» nentis spordientusiast. Poom leidis ka, et on väga oluline, et rahval oleks üks koht, kus sporti teha.
«Kahju küll, kuid kui rahalist toetust ei tule, järgmisel aastal enam uisutada ei saa. Ei jõua seda asja vaid entusiasmist ajada, « nentis Poom. Asjatundjate hinnangul on Jõgeva hokimänguväljak parima asukohaga Baltikumis.
Kaido Poomi sõnul on huvi uisutamise vastu suur ning see on viimasel ajal isegi kasvanud. «Varem oli meil kolm noorterühma ja üks veteranide grupp hokimängijaid, kes kõik tegid ka iga päev trenni ning lihtsalt uisutada ei olnud õieti ruumigi,» rääkis Kaido Poom.
Argipäeviti käib Jõgeval uisumõnusid nautimas keskmiselt kümmekond, nädalavahetustel kuni poolsada huvilist.
Varem on Jõgeval uisutada saanud ka kahe kooli vahelisel platsil, kuid tänavu enam mitte. «Koolid on mannetud ega suuda kokku leppida, kelle plats õieti kuulub. Varem, kui eksisteeris veel venekeelne kool, hoidis seda korras Igor Orlov, kes töötas seal majandusala juhatajana, ning SK Noorus, kes nüüd tegeleb vaid jalgpalliga. Nüüd ei hoolda seda aga keegi,» tõdes Poom.
Ka Igor Orlov rääkis, et aastaid tehti väljakul trenni, isegi eelmisel aastal sai seal lühemat aega uisutada. «Kõik maksab, ainuüksi kastmiseks oleks vaja 14 000-15 000 krooni aastas. Varem aitasid ka koolid platsi hooldada, nüüd ei huvita see enam kedagi ja see on väga kurb,» rääkis Orlov.
EVA KLAAS
