Minu vanemad elavad maal, Palamuse vallas. Mina ise olen TÜ doktorant ja püüan käia Tartust kodus vanemaid vaatamas ikka korra-kaks kuus. Kord auto, kord bussiga, kuidas ajad ja olud tingivad.
Kodus käimiseks leiab enamasti aega nädalalõppudel ning siiani võimaldas paindlikumat aja planeerimist bussiliin, mis sõidab Jõgevalt Palamuse ja Luua kaudu Tartusse iga päev kell 8 hommikul ja tagasi Jõgevale 17.55 õhtul. Nüüd see buss enam pühapäeva hommikuti Tartusse ei sõida. Olin selle bussiliini sage kasutaja just pühapäeva hommikutel ja olgugi et buss Tartusse jõudes puupüsti täis polnud, sõitjaid jagus alati. Kindlasti oli see mugavaks sõiduvahendiks paljudele Palamuse ja Luua inimestele. Nüüd, kui pole võimalust autoga linna saada (ise ma autot ei oma), on ainsaks võimaluseks Palamuselt Tartusse saada pühapäeva õhtul käiva Jõgeva-Palamuse-Luua-Tartu liiniga, sest hommikupoolikul pärast kümmet väljuv Jõgeva-Maarja-Tartu buss samuti pühapäeval ei käi. Mis mul siis üle jääb? Võib ju üldse mitte koju sõita. Sest pikka aega ei käi enam nädalalõppudel ka Tartu-Maarja-Palamuse-Jõgeva buss, mis väljus Tartust kell 11. Nii ongi saanud tavaliseks sõita Tartust mõne Jõgevale suunduva bussiga Kaareperre ja sealt koju seigelda.
Mind paneb imestama, et nädalalõppudelt võetakse busse maha, kuigi just siis peaks olema rohkem sõitjaid. Või siis ei ole neid enam? Kas kõik on linna kolinud või auto ostnud? Kas enne läksid inimesed ja nende järel kadusid bussid või vastupidi? Kas nüüd enam vahet ongi? Tõmbame sirged maanteed tihedaks liikluseks ainult linnade vahele ja ootame, kuni linnad nii suureks paisuvad, et enam ei ole Palamuset, vaid seda nime kandev Jõgeva linnaosa, mida omakorda võib kutsuda Tartu põhjapoolseks äärelinnaks? Või jõuab Tallinn enne kohale?
Ma võin ju iroonitseda, aga näib, et see ongi Eesti riigi regionaalpoliitika, st selle puudumine. Aga kui mul pole raha või tahtmist autostumisega kaasa minna, mis valikud mulle jäävad, et sünnikoju jõuda? Käia jala või linna jäädagi? Ma saan aru, et ma räägin asjast, mis kõigile ammu teada, aga seepärast ei pea sellega ju veel leppima! Kisama peab ja lootma peab.
Seega palun, rahvasaadikud, kes te Jõgevamaalt või Viljandimaalt või Läänemaalt olete Riigikogus, lühendage oma kohvipause ning erakonna koosolekuid ja leidke aega selle jaoks, milleks teid sinna valiti. Et inimesed saaksid aasta ja kolme kuu pärast BUSSIGA oma elukohajärgsesse valimisjaoskonda teie poolt hääletama tulla. Ja et mina ei peaks oma välismaa sõpradele ja kolleegidele reklaamima Eestit kui riiki, kus sa pole keegi, kui sul pole autot, ja mis eksisteerib kurat teab kelle tarvis, kuid mitte siinsete kodanike tarvis.
Pille Säälik