Arutelule vürtsi lisamiseks manitsetakse meid, et linn on ettevõtjavaenulik ja tahab sulgeda Kesk ja Estakaadi tänavat raskeveokitele. Probleemide lahendus peituvat raudteeharu ehituses Painkülla. Idee viia linnast välja vagunite tühjendamine, ehitades selleks uue kaubajaama, on igati tervitatav. Hoiame kõik hoolega pöialt AS Werol Tehased arengule. Olen töötanud ühe aasta (1992-1993) Painküla Tärklisetehases tootmisdirektorina ja seega veidi seotud tol ajal ehitamisel olnud uue tehasega. Teema on mulle igati südamelähedane.
Uus kaubajaam ei aita ohutult raudteed ületada
Kuid see ei lahenda kõiki probleeme. Uue kaubajaama ja uute haruraudteede ehitus võivad küll linnast välja viia kaubavagunite tühjendamise ja laadimise, kuid ei lahenda transiidie?elonide peatumist Jõgeva kesklinnas, mis takistavad inimestel ohutut raudtee ületamist ja seda eriti reisirongile kiirustades. Artiklis mainitakse ?suuri kütusetsisterne, mis ülekäiku blokeerivad? ja meelepaha tekitavad. Vaevalt, et kütusetsisterne, mis siin ajutiselt peatuvad, kunagi uues kaubajaamas tühjendama hakatakse.
Linnavalitsuse kirjas antakse märku raudteeäärse maa omanikule, s.t. riigile, et kesklinnas on jätkuvalt riigi omandis olev raudteeäärne maa, millel toimub aktiivne majandustegevus. See maatükk on muudetud porimülkaks. Raskevedude suure mahu tõttu ( tuhanded veosed kuus) on ära kulutatud Turu ja Kesk tänava mustkate ning täielikult lõhutud Estakaadi tänav.
Näitena veomahtude suurenemisest võib tuua ühe põhivedaja, AS Stora Enso Mets veomahud, kes vedas 2003.aaastal Jõgeva kaudu 90 000 tm puitu ja tänavu kümne kuuga juba 300 000 tm puitu. Pole vaja erilist nutikust tabamaks, mida tähendab selline koormus meie tänavatele. Estakaadi tänava ääres elavatel inimestel on raskusi isegi koju pääsemisega, rääkimata mürast, mille põhjustab vagunite tühjendamine ja veokid, mis õhtuti siin järjekorras ootavad.
Kilomeeter tänavat maksab 8-10 miljonit
Linn on hüüdnud appi, et probleemile tähelepanu juhtida enne, kui me oleme muudetud koloniaalmaaks, kust võetakse nii palju ja nii kaua kui võimalik ja siis jäetakse lagastatuna ja kurnatuna maha haavu lakkuma.
Tuletan meelde, et linnatänava ehitus koos kommunikatsioonidega maksab 8-10 miljonit krooni kilomeeter. See on väga suur raha, kui seda peab tegema linna eelarvest. Maksumaksja ei ole nõus rahastama vedajate poolt lõhutud tänavate ehitust ainult oma taskust. Küll on aga probleemi võimalik lahendada kõigi huvitatud poolte koostöös. Ja seda tulebki teha.
Linna tänavate sõidukorras hoidmisega aitame igati kaasa kohaliku ettevõtluse arengule. Eelmisel aastal valmis Jaama tänava lõik, mille rahastamisel osalesid nii riik, linnavalitsus kui ka selle piirkonna ettevõtjad. Hea näide mitme osapoole koostööst. Oleme ka antud olukorrale lahendust otsinud ja pöördunud investeeringutaotlusega struktuurfondi poole, et lahendada tänavate renoveerimine ja kaubavedude ümbersuunamine Toominga tänava kaudu linnast välja.
Mis puutub aga jalakäijatele ohutu ülekäigu ehitamisse raudteele, siis siin pole mõtet pikemalt vaieldagi. Jalakäija peab saama raudteest turvaliselt ja mugavalt üle igal ajal, kui talle on vajalik. Kas raudteed on otstarbekam ületada tunneli või viadukti kaudu, otsustame pärast seda, kui oleme näinud mõlemaid lahendusvariante. Soovi turvaliselt üle raudtee pääseda on oma allkirjaga kindlalt tõendanud 1400 kodanikku. Ja see soov on nende inimeste vääramatu tahe, millega tuleb arvestada, et vältida järjekordseid õnnetusi raudteel.
Viktor Svjatõ?ev, Jõgeva linnapea