Suvel tahaksid koolinoored, teadagi, eelkõige puhata ja mängida. Ranna kooliteatrite suvekoolis saab mõlemat teha nii, et samal ajal ka tarkust juurde tuleb.
Ranna on teatrist huvitatud noortele koolituspaigaks juba kahekümnendat korda. Seekord on MTÜ Tähetund ja Jõgeva kooliteatri Liblikapüüdja eestvedamisel ning Esti Harrastusteatrite Liidu kaasaaitamisel teoks saanud suvekoolis õppureid 170 ringis. Kuusteist truppi on esindatud suurema seltskonnaga, ent neile lisandub veel hulk üksiküritajaid. Kogu see kirju seltskond on jagatud seitsmesse rühma, mida juhendavad koreograaf Mihkel Ernits, näitleja Maarius Pärn, Suurbritannias Aberystwythis teatriala tudeerinud Kristina Štukert ja Elis Nunn ning Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia teatritudengid Karl Sakrits, Getter Meresmaa, Tanel Ting ja Grete Jürgenson.
“Loosisime igale rühmale ühe põhiõpetaja, ent kõigil rühmadel on võimalus kokku puutuda ka teiste õpetajatega. Suvekooli lõpulavastuse loomisel on juhendajaks siiski põhiõpetaja,” ütles suvekooli peakorraldaja Lianne Saage-Vahur.
Õhtud on laagris sisustatud mitmesuguste vahvate ettevõtmistega. Esmaspäeval said soovijad esineda nn vabal laval, teisipäeval valiti Rannapoissi ja Rannapiigat, eile olid “kiiksuga” spordivõistlused.
Nagu mõnel varasemalgi aastal, saavad tänavu Rannal õpetust ka kooliteatrite juhendajad. Nende õppejõuks on moskvalanna Tatjana Tarasova, kes tavaolukorras koolitab Venemaa Teatrikunsti Akadeemias tulevasi lavastajaid ja Ülevenemaalises Riiklikus Kinematograafia Ülikoolis tulevasi näitlejaid. Ta tuli Ranna suvekooli Ülemaailmse Harrastusteatrite Liidu (AITA) vahendusel ning tema juhendatavat kursust toetab harrastusteatrite mentorprogramm.
Tatjana Tarasova koolituse üheks osaks on kehakool: ta tutvustab harjutusi, mis noortele näitlejatele kasuks tulevad. Keha kaudu on mõnikord võimalik jõuda ka näitlejate mõttemaailmani.
Loob mänguvälja
Teine osa koolitusest keerleb Aleksandr Puškini jutustuse “Preili-talutüdruk” ümber: tehakse selle teose lavastusanalüüs, koostatakse peategelase portree, tehakse lavastusetüüde, otsitakse loodusest ideid lavastuse müürilehe kujundamiseks jne.
“Kooliteatrilavastajatega on hea töötada, sest kõik on üsna sarnase tausta ja teadmistega inimesed. Nad õpivad palju ka üksteist jälgides ja omavahel asju arutades,” ütles Tatjana Tarasova. “Minu jaoks polegi tähtis see, kuidas nad minu antud ülesannetega hakkama saavad, vaid see, kuidas nad mõtlevad. Oluline on, et hakkaksid tekkima uued tähendused ning käivituksid fantaasia ja soov midagi uut luua, mängida. Mängul on tähtis roll nii meie vaatluse all olevas Puškini jutustuses kui ka teatris üldse. Lavastaja ülesanne ongi ju luua näitlejaid inspireeriv mänguväli.”
Kauge külaline rõõmustas selle üle, et tema Ranna õppegrupis vaikijaid ja kõrvaltvaatajaid pole, vaid kõik löövad kaasa ning on avatud suhtlejad.
“Mulle meeldib ka töötamine vabas õhus,” sõnas Tarasova. “Meie klassiruumi seinteks on loodus kogu oma ilus ja ettearvamatuses. Ilmastikunähtused loovad üha uusi meeleolusid. Toas istudes paljusid asju lihtsalt ei sünniks.”
“Tatjana Tarasova kursus on väga arendav,” kiitis Kolga kooliteatri Kohal-olijad juhendaja Terje Varul. “Ta räägib küll põhitõdedest, mida üldjoontes tead, aga lisab neile oma vaatenurga. Tal on iga minut tegevusega täidetud ja iga detail läbi mõeldud. Ta oli võtnud näiteks meie jaoks Moskvast kaasa Puškini-aegse retsepti järgi tehtud pastilaad: see oli üks tolle aja tüüpilisi maiustusi. Pastilaa tekitas elava seose Puškini ajaga. Tore on ka see, et meil on tõlgina abiks Viljandi kultuuriakadeemia tudeng Eduard Tee, kes oma ülesandega suurepäraselt hakkama saab. Paljud meist saavad ju üldjoontes aru küll, mida õppejõud räägib, aga antud juhul on olulised ka õiged terminid ja keelenüansid.”
Küünlad Peipsil
Paljud suvekoolis osalejad on Rannal juba mitmendat korda. Viimsi keskkooli noormees Ott Salla ütles pärast väikest mõtlemist, et tänavune suvekool on tema jaoks juba neljas.
“See on minu jaoks üks suve põhisündmusi,” ütles Ott. “Paar aastat tagasi mõtlesin, kas tahan üldse kooliteatris edasi tegutseda. Just Ranna laagris sündis kindel otsus jätkata. Siit olen leidnud teatud laadi elutarkust ja muidugi palju sõpru, eriti Jõgeva kooliteatri Liblikapüüdja näitlejate hulgast. Nendega on siin alati tore kokku saada. Tänavuses laagris on olnud minu jaoks kõige huvitavam Karl Sakritsa tund: ta näitas mitmeid asju lavastaja vaatevinklist. Ma ise pole osanud samade asjade peale kunagi niimoodi mõelda.”
Kui enamik laagrilisi on gümnaasiumiõpilased, siis tänavu lööb õppetundides kaasa ka üks Eesti Teatri- ja Muusikaakadeemia tudeng — Raplast pärit Ursel Tilk.
“Tulin siia nende inimeste pärast, kes siin on. Suvi on lühike ja kõige muu kõrval tuleb selle jooksul leida aega heade sõpradega koos olemiseks. Kui aga sõbrad on Rannal, siis tulebki tulla siia,” ütles Ursel Tilk.
Täna õhtul vaadatakse Rannal üle suvekooli lõpulavastused. Keskööl saab teoks traditsiooniline tuletseremoonia: Peipsi järve vette pannakse ujuma küünlad, mis tekitavad koos muusika ja kunstipärase sõnaga erilise meeleolu. Sellest meeleolust tuleb alati osa saama suur hulk kunagisi kooliteatrinoori, aga ka Rannal õppejõududena tegutsenud teatriproffe. Seekord on neil eriline põhjus kohale tulla, sest korraldajad on teatanud, et tänavune kooliteatrite suvekool jääb viimaseks.
“Oleme varemgi lubanud, et lõpetame, aga seekord mõtleme seda päris tõsiselt,” ütles Lianne Saage-Vahur. “Ühest küljest on suvekooli korraldamiseks raha saamine muutunud üha raskemaks. Me peame justkui igal aastal uuesti tõestama, et me ajame õiget asja. Lõpuks tekib sellest ju tüdimus.”
N-ö vastu seina jooksmise tunde tekitavad mitmed muudki nüansid. Näiteks see, et mitmesuguste suvelavastuste tõttu on suvekooli õpetajaid keeruline leida, samuti see, et MTÜ Tähetund jõust on sellise sündmuse püstipanekuks vähe. Ka kooli tugi peab olema. Paraku pakub seda tuge praegu ainult Jõgeva põhikool. Aga kui gümnaasiumiõpilane on juba noor täiskasvanu, siis põhikooliõpilasele tuleb paljusid asju alles õpetada või üle seletada.
“See kõik ongi viinud meid mõttele suvekoolid lõpetada,” ütles Lianne Saage-Vahur. “Tõsi, on palju inimesi, kes sellest kuuldagi ei taha.”
Elame, näeme. Võib-olla on täna tõesti hüvastijätuõhtu legendaarsete Ranna suvekoolidega.
RIINA MÄGI
