Viimasel kümnendil puidust uksi ja aknaid valmistava ja ehitustöid tegeva firmana tuntuks saanud osaühing Juta & Kaido loodi 1991. aasta 13. augustil AS Juta nime all.

“Kolm meest tulid kokku ja otsustasid asutada sellenimelise firma,” meenutas algusaega firma omanik ja tegevjuht läbi aegade Kaido Lehtla. AS Juta alustas oma tegevust kahekümne aasta eest puidutöökojas. “Valmistasime esialgu lillepostamente, küünlajalgu, pildiraame. Nende järele oli nõudlus. Esimene suur töö oli altariaed Laiuse kirikule,”  rääkis Lehtla, kes siis koos paari töömehega kõike ise tegi.

1992. aastal ostis AS Juta linnalt tegevuse laiendamiseks katlamaja koos saunaga, kus tuli järgnenud viiel aastal linnarahvale veel ka saunateenust pakkuda. Suur tänav 89 hoovis töötas aga lisaks saekaater ja kõrvalhoones asus plekksepatöökoda. Sügisel avas AS Juta poeketi “Uku ärid”, kus oli neli kauplust: toidu-, autoosade-, riiete- ja relvapood. Lisaks veel paar toiduputkat Jõgeval ja selle ümbruses.

“Tagantjärele võib öelda, et see oli vale ettevõtmine. Raha kulus sellele projektile rohkem, kui sisse tuli. Kõik poed tuli ju endal välja ehitada. 1995. aastal tõmbasime äritegevusele joone alla,” märkis Lehtla.

1993. aastal oli firma saanud Jõgeva linnalt tellimuse ehitada turuplatsi jaoks puidust müügimajad, mis oli sel ajal üks suuremaid töid. 

Aktsiaseltsist sai osaühing

Niigi kirev tegevusrinne sai täiendust 1994. aastal, mil AS Juta ostis endale kõrval asuva autoteeninduse seadmed. Sel perioodil küündis firma töötajate arv korraga kuni 45 inimeseni. Eneseotsinguid jagus veel paariks aastaks, kuni leiti oma äritegevuse põhisuund: uste ja akende valmistamine ning üldehitus.

“Erinevaid ja raskeid aegu tuli üle elada. Kõige raskem hetk oli palgapäeva eel, sest inimesed ootasid teenitud tasu. Vahel tuli seepärast eelistada palkade maksmist riigimaksete tasumisele. Arvan, et kui mu kõrval poleks aastaid olnud sellist tugevat raamatupidajat nagu Maie Paju, oleks tulnud firma tegevus lõpetada,” tunnistas Kaido Lehtla.

“Äriseadustik muutus, tegime ka meie muutusi läbi. Et aktsiaseltsi algkapitali suuruseks tõsteti 400 000 krooni, aga osaühingul oli see kümme korda väiksem, moodustasime 1997. aasta 20. augustil  osaühingu Juta & Kaido.”

Sealt alates hakkas firma tegelema valdavalt puidutöö ja ehitusega. Nagu Lehtla meenutas, ehitati ka kõik vajalikud ruumid enda tarvis ise valmis. Seejärel laiendati järk-järgult tootmishoonet ja suurendati päev-päevalt töömahtu.

Seoses mahtude suurenemisega asus tootmist juhtima Lehtlate  poeg Rauno, kes teeb seda tööd praegugi. Kaido Lehtla tegeles edasi üldehituse ja lamekatuste renoveerimisega.

Ehitati elamuid, suuri lamekatuseid, valmistati uksi ja aknaid. Nii on aastast aastasse kasvanud tööde ring ning Juta & Kaido tehtut võib näha kõikjal Eestis. Viimastel aastatel on kasuks tulnud toodangu pidev nüüdisajastamine. Ehitusvallas oli viimane suurem ehitus kunagise Kõola koolimaja osaline taastamine Paduvere talumuuseumi õuel. Nägus ja stiilne muuseumihoone on leidnud arvukalt kiitvaid hinnanguid.  

Toetades kultuuri ja sporti

i

Firma tegevuse alguspäevadest alates on Kaido Lehtla püüdnud sponsorina toetada nii kohalikku kultuuri kui sporti. “Esmakordselt olime sponsoriks 1992. aasta augustis Jõgeva staadionikrossil. Ja sealt edasi kogu aeg vastavalt võimalustele,” ütles Lehtla.

1992. aasta detsembris ilmus AS Juta toel “Jõgeva spordi biograafiline leksikon”. Aastaid on toetatud raskejõustikuklubi “Ramm” ja spordiklubi “Tähe”. Kümme aastat aitas Kaido Lehtla korraldada firmanimelist jäähokiturniiri. Hokimehi on firma toetanud mitmeti, samuti jalgpallureid ja korvpallureid.

Ka  üks CD-plaat on ilmunud firma toetusel – “Kummardus kodulävel”, kus laulavad Pala vallast Nõva külast pärit õed Elkenid. “Just selline metseenlik ja eluterve tegevus eristab ettevõtet Juta & Kaido mitmetest teistest firmadest, kes kohaliku elu üle sedavõrd südant ei valuta,” ütles üks õdedest Eha Uusen.          

Vaadates tagasi firma kahekümnele tegevusaastale, ütles Kaido Lehtla, et kõigega on hakkama saadud tänu inimeste töökusele. “Oleme tegutsenud vastavalt võimetele ja võimalustele. See on meid keerulistel aegadel ka hoidnud ning edasi oleme arenenud oma oskuste ja võimete najal.” 

Kaltsiit võrsus kolhoosi abitootmisest

1991. aastal loodud Pajusi valla firma aktsiaselts Kaltsiit on olnud paikkonnas üks arvestatavamaid tööandjaid. Paekivikillustikku tootva ettevõtte majanduslik käekäik sõltub suuresti teedeehituse ja üldehituslike tööde mahtudest nii avalikus kui ka erasektoris.

Aktsiaseltsi Kaltsiit ei rajatud tühjale kohale, sest ettevõte kasvas välja Pajusi kolhoosi tootmisjaoskonnast. Firma killustikukarjäär asub Kalana lähedal Mõisakülas. “Kuni 2007. aastani iseloomustas ettevõtet pidev kasv, seejärel algas aga majanduskriisi periood ja toodangu mahud kahanesid, põhjuseks teedeehituse ja üldehituse märgatav vähenemine. Tänavu on paekivikillustiku müük taas suurenenud, kuid lõplikke järeldusi on veel vara teha, sest  aasta pole ju veel lõppenud,” rääkis juhatuse liige Raivo Lehiste. “Põhiliselt tellitakse meilt killustikku kuni 60-75 kilomeetri kauguselt. Võib siiski täheldada, et seoses kütuse kallinemisega püüavad ehitajad killustikku varuda võimalikult lähedalt,”  ütles ta.

Raivo Lehiste sõnul töötas aktsiaseltsis Kaltsiit  41-43 inimest. “Langusperiood majanduselus sundis töökohade arvu kärpima. Firma algusaastatest töötanutest on enamik  praeguseks pensioniikka jõudnud. Sünnipäevadel ja muudelgi tähtpäevadel peame neid aga ikka meeles.”

Lehistest sai aktsiaseltsi  Kaltsiit tegevjuht 2007. aastal.  “Ametisse polnud just väga raske sisse elada. Kuna olin töötanud Pajusi kolhoosis Nurga külas betoonijaoskonna juhatajana, olid piirkond ja mitmed inimesed tuttavaks saanud. Väga häid nõuandeid ja soovitusi sain majandi killustikutööstuse, firma Kaltsiit rajajalt Eri Lassilt, kes  kuni igavikuteele minekuni firma juhtimises osales ja selle arendamiseks oma soovitusi ja ideid jagas. Viimastel aastatel sundis haigus teda küll seda  kodus tegema.”

Juhatuse liikme Raivo Lehiste hinnangus AS Kaltsiit edasisele käekäigule on optimismi kõrval ka murelikumaid toone.  “Eestis on aastakümnete ja ka kuni sajandi vanuseid ettevõtteid. Paarkümmend aastat firma ajaloos on lühike aeg. Loodame, et järgnev periood kulgeb paremini või vähemalt sama hästi. Ettevõtluse käekäik sõltub aga suuresti ka üleriigilistest otsustest. Mõned aastad tagasi  võeti vastu maapõue seaduse muutmise seadus, mille järgi tõuseb  ettevõtetel 2015. aastaks maavarade maks enam kui kaks ja pool korda. Samuti teeb olukorra üsna keeruliseks seegi, et karjäärisisesteks sõitudeks ei lubata  enam  erimärgistatud kütust kasutada,” ütles ettevõtja.

Firmal on hea tervis

Cobra Grupi juhataja Juhan Algus:

Cobra Grupp ja osaühing Juta&Kaido on mõlemad ühel aastal tegevust alustanud ja sarnasele tegevusvaldkonnale spetsialiseerunud firmad. Ma ei ütleks aga, et me konkurendid oleme. Mõlemal ettevõttel on oma klientuur välja kujunenud. Kui aga uksi ja aknaid vajame, siis tellime neid sageli osaühingust Juta&Kaido, mis on paaril aastakümnel nii paremaid kui ka keerulisemaid aegu üle elanud  ja väärikalt püsima jäänud.  

Taasiseseisvunud Eesti Vabariigist mõned päevad vanem 

Aivar Kokk, ettevõtja ja Riigikogu liige   

Osaühing Juta&Kaido on pidevalt edukalt konkurentsis püsinud. Praegu ehitab ettevõte parima pakkumise tegijana üht Jõgeva valla olulisemat sotsiaalobjekti — Kuremaa pansionaati. Firma eesotsas Kaido Lehtlaga paistab silma kultuuri- ja spordielu tõsise toetajana Jõgeva linnas ja Jõgeva vallas ning kogu maakonnas. Kaido Lehtlat on korduvalt valitud Jõgeva linnavolikogusse, kus tema otsekohesus ja samas tasakaalukus on aidanud mõnedki asjad arukalt paika panna. 

Hea koostööpartner

Lembit Paal, Pajusi ABF juhataja, vallavolikogu liige

Kaltsiit on meie piirkonna üks jõudsamaid firmasid, temata ei kujuta Pajusi valla majanduselu ettegi. Siin suudeti ühena esimestest piirkonna ettevõtetest  töötajatele konkurentsivõimelist palka maksta, mistõttu mitmed valla paremad töömehed läksid sinna tööle. Kui üheksakümnendate esimestel aastatel oli Pajusi ABF paikkonna ettevõtetest majandusnäitajate poolest esiplaanil, siis peagi suutis Kaltsiit meist ette jõuda

Nii  Eri Lassi kui ka Raivo Lehiste ajal on Kaltsiit meie põllumajandusettevõttele heaks koostööpartneriks, sest oleme sealt siseteede remondiks soodsa hinnaga  killustikku osta saanud. 

Tasakaalukus viib edasi</span>

Andres Vään, Põltsamaa Ettevõtjate Liidu president

Põltsamaa Graniit, mida juhtinud olen, on varunud killustikku nii Põltsamaa  Graniidi Rõstla kui ka Kaltsiidi Kalana karjäärist. Kaltsiidi rajaja Eri Lass oli väärikas majandusjuht. Oma tasakaalukusega ja põhimõttega enne mõtle, siis tegutse  viib firmat edukalt edasi ka Raivo Lehiste.

i

JAAN LUKAS