Kahekümne päevaga 20 täispikka triatloni

„Mille jaoks?“ on ainuke, mida oskan küsida ultratriatlonil ehk täispika triatloni mitmekordsetel distantsidel edukalt esinevalt eesti mehelt Rait Ratasepalt, kes esines teisipäeval Jõgeva spordikeskuses loenguga. Tal seisab peatselt ees selle aasta suurim katsumus ‒ day by day formaadis 20kordne ultratriatlon Fuerteventural. See sisaldab 76 kilomeetrit ujumist, 3600 kilomeetrit jalgrattasõitu ja 844 jooksukilomeetrit.


„Seda küsimust esitatakse mulle väga sageli. Aga ma ei mõista, miks. Võiks hoopis küsida, kuidas ma seda teen? Ma ei lähe ju kunstnikult küsima, miks ta maalib. Mulle tundub see ilmselge,“ ütleb Ratasepp.

Ultratriatlon kujutab endast kahe-, kolme- ja enamakordse pikkusega täispikka triatlonit. Üks täispikk triatlon sisaldab 3,8 km ujumist, 180 km jalgrattasõitu ja 42,2 km jooksu. Ultratriatlone on kahes formaadis ‒ continues ja day by day. Continues formaadi puhul läbitakse kõik kolm spordiala katkematult üksteise järel. Day by day formaat näeb ette igal järjestikusel päeval ühe täispika triatloni läbimist.

Ultramaratonid köidavad ammu

„Ei tohi seda vaadata enda perspektiivis,“ rääkis Rait Ratasepp oma hobist ja kirest. „Kui küsija ei tee üldse sporti või teeb väga väikestes mahtudes, mõtleb ta tõenäoliselt, et see on enesepiinamine. Aga minu jaoks on tavaline teha hommikust õhtuni trenni, mistõttu see ei ole minu jaoks piinamine.“

Pikkade ja ülipikkade distantside läbimine köidab juristi juba ülikoolaastatest alates. Ultrajooksudel, distantsidel 80 kilomeetrit ja enam, on ta võistelnud 2011. aastast. Umbes samast ajast osaleb ta triatlonidelgi. Õige pea selgus, et ta saab väga hästi hakkama ka pikematel distantsidel. Esimese eestlasena on Rait Ratasepp läbinud kahe-, kolme-, viie- ja kümnekordse ultratriatloni. Seda mõlemas formaadis.

„Miks ikka neid asju tehakse ‒ see on puhas emotsiooniküsimus,“ selgitas Ratasepp oma ajendeid. „Igal suurel asjal mida tahetakse korda saata on emotsioon taga. Kes hüppab langevarjuga, kes paneb oma organismi vastupidavuse proovile. Kui teed midagi nii kaua ja see on seotud füüsilise pingutusega, siis emotsioon võimendub veelgi.“

Rait valmistub oma võistlusteks ääretult põhjalikult. Nii treeningud kui ka toitumine on hoolega läbi mõeldud. Esmapilgul tundub üllatav, et nii tõsise spordialaga tegelev mees on suuremalt jaolt taimetoitlane. „See ei ole emotsiooni ega põhimõtete otsus,“ tunnistas ta.

„Olen lihtsalt märganud, et taastumine on kiirem, kui söön taimset toitu. Aga see omakorda nõuab väga hoolikat tähelepanu nii toidukoostisele, süsivesikute, valgu ja rasva tasakaalule, kui ka kalorsusele. Rait on oma sõnul ultratriatlonidel kõige mitmekesisema toidulauaga võistleja, sest erinevalt teistest eelistab ta spordigeelidele ja muule spetsiaalsele rohkelt päris toitu. Selle ettevalmistamisega aitab teda meeskond.

Vajalik korralik ettevalmistus

Ka tema treeningud on ülimalt põhjalikult läbi mõeldud. „Kui vähe trenni teinud inimene läheb jooksma maratoni, on see hullumeelsem ettevõtmine kui minu võistlused. Valmistun oma ettevõtmisteks igakülgselt.“ Valmistudes 20kordseks ultratriatloniks läbis ta 16-päevase treeningtsükli jooksul ratta seljas 2066, 51,56 ujudes ja joostes 211,6 kilomeetrit. Selleks kulus kokku ligi 108 tundi.

Selliste mahtudega treenides ei jää väljaõppinud juristil palgatööks kuigi palju aega? „Palgatöö kõrvalt seda finantseerida ei saaks,“ nentis mees. „Kui ma teeniksin nii palju, et seda lubada saaksin, siis poleks aega treenimiseks. Juristitööd teen ennekõike selleks, et end ja oma peret ülal pidada. Õnneks on meie kulutused väikesed.“

Niisuguste saavutustega sportlasel on loomulikult toetajad. Nii varustuse kui ka kõige muu osas. „Õnneks on nii, et kui jõuad mingile tasemele, tekivad su kõrvale inimesed, kes tahavad näha, mida on veel võimalik teha. Nii on varustusega toetajad huvitatud, et ma nende toodetut kannaksin ja testiksin. Ja on ka neid, kes mu ettevõtmisi finantseerivad. Saan endale tänu sellele lubada suurt tiimi. Kuigi, kui see nii poleks, teeksin seda ikka, siis ainult endale ja paari inimesega.“

Kanaaridel ei toimu seekord võistlus, vaid Rait Ratasepp püüab teha jälle midagi sellist, mida keegi veel pole teinud. Selle ettevõtmise muudavad eriliseks Fuerteventura keerukad ilmastiku- ja rajatingimused. „Mul on seekord abis 11 inimest. Juba meediakajastus niisugustelt ettevõtmistelt on umbes kahe inimese töö. Muidugi on nad universaalsed ja teevad kõike.“

Meediakajastus on oluline, sest osa ettevõtmise kulutustest kantakse ühisrahastuse kaudu. Nii jõudis Ratasepp ka Jõgevale, sest rahastajate hulgas loosis ta välja oma tegevust tutvustava loengu. Selle võitja otsustas, et ta kuulaks seda hea meelega Jõgeva spordikeskuses Virtus.

ANDRA KIRNA

blog comments powered by Disqus