|
|
Reedel Vaiatu rahvamajas peetud Jõgevamaa kodanikeühenduste konverentsil kinnitas kahe suurürituse, Esimese Eesti Naiste Tantsupeo ja Lutsu päeva üks korraldajatest Valdi Reinas, et vabatahtlik töö annab vabatahtlikele rohkem kui korraldajatele. |
Tänavu juunis Jõgeval peetud esimesel Eesti naiste tantsupeol abistas korraldajaid kokku üle saja vabatahtliku, kes olid tulnud vabatahtlike värava ja töötukassa vahendusel Eestimaa eri paigust. Ööbimiskohaks oli vabatahtlikele staabi tagaruum, elamistingimused olid neil ette teada ja keegi ei protestinud.
Tundmatus kohas vette hüppamine
Suvise naiste tantsupeo turunduspealik Valdi Reinas tunnistas, et vabatahtlikud tegid tõepoolest kõike: nad aitasid söögijagamise juures, korjasid talonge, kaunistasid staadioni, tõid kased, avasid igal hommikul tuhat supipurki, tõstsid, tassisid, koristasid, puhastasid tribüüni, hoidsid korda, abistasid inimesi.
Reinase sõnul tulid töötukassa vahendusel Jõgevale appi keskealised, vabatahtlike värava kaudu aga nii üliõpilased kui ka üldharidus- ja kutseõppeasutuste õpilased. “Noorematel polnud mingeid suurürituse korraldamise ja läbiviimise kogemusi,” tunnistas ta.
Reinase hinnangul oli kõige raskem see, et esialgsed plaanid läksid untsu. “Tekkisid tõrked, mida me ei osanud arvestada, ning kõik tuli ümber mängida. Me ei arvestanud, et toidu jagamisel on nii palju abi vaja, sest lootsime firma peale. Ümbersuunamine võttis küll aega, kuid meid päästis see, et vabatahtlikke oli tõesti palju ja massiga oli võimalik kiiresti tegutseda,” lisas ta.
Vabatahtlike hulgas küll rühmade koordinaatoreid polnud, kuid paar aktiivsemat inimest aitasid korraldajaid ning jagasid omakorda vabatahtlikke eri kohtadesse.
“Viimane koosolek enne etenduste päeva oli juba väga konkreetne, sest me teadsime, mida on vaja teha. Aga esimesed neli päeva olid kõikidele üsna rasked, sest meilegi olid paljud asjad uudiseks,” nentis Reinas.
Väärtuslikud kogemused
Kui tal oleks võimalik veel mõne ürituse korraldamisel vabatahtlikke kasutada, siis teeks ta seda kindlasti.
“Kõiki neid, kes olid naiste tantsupeol, ma ei kaasaks, ja see puudutab neidki, kes seal palgatööd tegid,” tunnistas ta. “Olen arvamusel, et vabatahtlikke on jätkuvalt tarvis kaasata, sest iga asja jaoks pole paraku raha. Samas pole see inimeste ärakasutamine, sest vabatahtlikud saavad suurpeo korraldajate meeskonnas kaasa lüües ja telgitaguseid tundma õppides hindamatu kogemuse.”
Reinase kinnitusel saavad noored niiviisi osa peost ning tunde, et nad on vajalikud.
Lutsu päeva korraldamisel Palamusel veidi rohkem kui aasta tagasi kaasas Reinas samuti vabatahtlikud. “Luualt tulid Tallinna töölaagri lapsed, kokku 15 inimest, vallalehes olnud üleskutsele reageerisid eelkõige kohalikud noored, aga ka MTÜ Sokuturi naiste lapsed ja nende sõbrad, samuti ka üks Jaapanist pärit vabatahtlik, kes tahtis eesti keelt õppida ning seetõttu lõi meelsasti kaasa,” rääkis Reinas.
Lutsu päeva ajal organiseerisid vabatahtlikud kõik võistlused – lutsuviskamised, kommi lutsutamised, patsipunumised. Samuti panid vabatahtlikud kokku mööbli ning koristasid hiljem kogu platsi. Kogu Palamuse oli õhtul kella 22ks puhas ja see sai teoks ainult vabatahtlike abiga.
“Tähtis on, et noor inimene tunneks end vajalikuna. Elus läheb seda kindlasti vaja nii meeskonnatöös kui ka mingi rühma juhtimisel,” ütles Reinas.
Ideid Jõgevamaal jätkub
Pea saja osalejaga Jõgevamaa kodanikeühenduste konverentsil kinnitasid nii maavanem Viktor Svjatõšev kui ka Jõgevamaa Omavalitsusliidu juht, Põltsamaa vallavanem Toivo Tõnson, et maakonnas jagub ideid ning ka nende teokstegijaid, mõnikord tuleb inimesi suisa tagasi hoida.
“Inimesed tunnevad rõõmu kogukonna heaks panustamisest ning taolisi inimesi tekib iga aastaga aina rohkem,” tunnistas maavanem.
Toivo Tõnson kinnitas, et vabatahtlik töö on muutunud Põltsamaa vallas populaarsemaks. “Kui me tänavu suvel järjekordset lastelaagrit korraldama hakkasime ja kasvatajaid otsisime, selgus, et soovijaid on rohkem, kui neid laagrisse vaja oli.” Samuti ei pea inimesi koristustöödele manguma, tullakse meelsasti ning tehakse oma kodukandi ümbrus korda. Lisaks jõutakse veel ka teeääri puhastama.
Tõnsoni hinnangul tehakse kõige rohkem vabatahtlikku tööd spordi ja kultuuri valdkonnas, järgneb heakord.
“See on küll väga ära leierdatud, aga koostööta tõepoolest ei saa. Koostööd peame tegema, meil on ühine huvi antud piirkonna elu edasi viia. Kuidas, see sõltub juba meie kõikide teadmistest ja oskustest,” lisas ta.
i
HELVE LAASIK
