“Tahaksin tööle minna, kuid sellist tööd, millega ma hakkama saaksin, on siin küllalt raske leida,” ütles Margus, kes lisas, et kui ka mõni sobiv tööpakkumine on, makstakse selle eest vaid miinimumpalka, mis muudab Jõgevalt väljas tööl käimise üsna võimatuks. “Pean ju kuidagi pere ka ära toitma,” leidis ta.
Margus pöördus mõni aeg tagasi toimetuse poole murega. “Tööhõiveametist öeldi, et mind peab kohe töötuna arvelt maha võtma, sest ma ei tahagi tööle minna. Üldse elavat ma teiste kulul,” oli mees mures. Kui Margus ka ise pisut sellise kohtlemise peale ärritus, lubati tema sõnul kutsuda politsei.
Abikaasa samuti töötu
Mehe kinnitusel ta pikaajalise töötuna abiraha ei saa. Praegu saab ta toimetulekutoetust Jõgeva linnalt ja kui ta ka sellest ilma jääb, ei olegi millestki elada. Ka Marguse abikaasal pole praegu tööd.
Mehe sõnul on ta ise otsinud tööd kuulutuste kaudu, kuid seni tulutult. “Olen oma CV-sid igale poole viinud, ka näiteks autoteenindusse, sest olen tehnikumist saanud lukksepa kutse,” rääkis mees. Tema sõnul on tööhõiveametist hakatud talle vabu töökohti pakkuma alles viimasel ajal, kuid need ei ole seni sobinud.
Margus rääkis, et ühes võimalikus töökohas nõuti, et tööle asunu peab ennast vormistama füüsilisest isikust ettevõtjaks, kuid mehe sõnul see variant talle ei sobinud, kuna selleks peab ise raamatupidamist pidama, mida ta ei oska. Samuti peab siis ise kõik maksud maksma, mis nõuab ülimat täpsust ja hoolsust.
Samuti pakuti tööd Maarja saekaatris, kuid seal otsiti kohalikku inimest. Üks võimalik tööpakkuja küsis esimese küsimusena, kui palju mees tahab palka saada ja kui soovitav palk oli suurem kui miinimumpalk, jäi jutt kohe katki.
Viimane tööpakkumine oli metallitööga tegelevasse ettevõtesse, kus Marguse teada oli olnud probleeme töötajate õiguste tagamisel. Töölesaamiseks tuli täita ankeet, mis muu hulgas sisaldas ka palgasoovi.
Rohkem kui miinimumpalk ei maksta
“Öeldi, et tahan liiga palju palka ja sinnapaika jutt jäigi,” ütles Margus. Ta lisas, et oleks olnud nõus asuma tööle ka väiksema palgaga. “Kui palgasoovi küsiti, oli mul ju õigus see kirja panna,” ütles Margus, kelle sõnul öeldi tööhõiveametist seepeale, et ta tööle minna ei tahagi.
Ta käis tööandja juures veel teistki korda, et võimalik töökoht saada, kuid mingit positiivset tulemust see ei toonud, tööhõivemeti poolt antud paberile kirjutati peale, et töötaja küsib liiga palju palka. “Tegelikult mingeid läbirääkimisi enam ei toimunudki,” ütles Margus.
Pärast inetut intsidenti Jõgevamaa Tööhõiveametis mees enam sinna pöörduda julgenud ei ole ega näinud ka selles ka erilist mõtet. Enda teada on ta veel töötuna arvel, kuid tõenäoliselt varsti tal sedagi staatust enam ei ole, sest tööhõiveametisse tuleb pöörduda vähemalt üks kord 30 päeva jooksul.
Margus ei tea sedagi, kas ta toimetulekutoetust veel saab või selle maksmine lõpetatakse. Viimasel korral toetust taotlemas käies pidi ta kirjutama seletuskirja, miks ta töökohast keeldus, kuigi ta enda sõnul oli nõus tööle asuma.
Mehe sõnul võib olla üheks põhjuseks, miks ta seni tööd ei ole leidnud, ka see, et ta on pikka aega töötu olnud. Mõni tööandja on ka otse öelnud, et tal pole töökogemust.
Ümberõpet on Margusele pakutud vaid üks kord ? palkmajade ehitajaks, kuid kuna võimalik tööandja arvas, et nendel kursustel seda ametit selgeks ei saa, teda nendele kursustele ei suunatud. Ise tahtis pereisa minna õppima kinnisvaramaakleriks, kuid neile kursustele teda samuti ei suunatud – leiti, et see amet ei ole Margusele sobiv ning ka turg on sellel alal juba täidetud.
Enda sõnul otsib Margus peamiselt lihtööd. Talle sobiks haljastustöö, samuti metsatöö või töö puidufirmas. Margus ütles, et kindlasti on sobivaid töökohti veelgi.
Mehe sõnul oleks ta valmis ka kohe tööle asuma, kui vaid sobiva tööotsa leiaks. Lisaks Jõgevale on Margus tööd otsinud ka lähiümbrusest. Mehe sõnul oleks võimalik ka kaugemal tööl käia, kuid selleks peaks saama ikka nii palju palka, et bussisõitudest jääks raha üle ka pere toitmiseks.
EVA KLAAS
